Air Baltic saadab neil päevil tuhandetele reisijatele laiali kirju nende lendude tühistamise kohta, sest Läti pikendas eriolukorda ja Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles reisimist vähemalt 15. maini piirama. Läti lennukompanii lennud on tühistatud ka sealt edasi maikuu teises pooles.

Seejuures pakub Air Baltic tühistatud lendude eest vastu üksnes reisikuponge, mis kehtivad aasta, nii et kui näiteks kliendil oli lend planeeritud tänavu maikuu teise poolde, kehtib reisikupong järgmise aasta maikuu lõpuni. Justkui suuremeelselt lisavad nad veel 20-eurose lisakupongi iga lennuotsa eest. Raha ärajäetud lendude eest Läti lennufirma vabatahtlikult vastu ei paku, nii et kliendile ei jäetagi valikut.

Mitmed eestlased, kes siiski raha on tagasi soovinud, on seejärel lennufirmaga kirjavahetusse asunud, ent saanud vastuseks ikkagi tungiva soovituse lennukupongid vastu võtta.

Alles Air Baltcu kodulehel oma tühistatud broneeringusse sisenedes, kus taas pakutakse reisikuponge, leiab lehe lõpust peenikeses kirjas teksti, mis võimaldab kupongide asemel ka raha tagasi taotleda. See tekst on nii hästi ära peidetud, et igaüks selleni jõuda ei pruugigi.

Rahatagastamistaotluse täitmise järel ei kuvata mingit infot, millal ettevõte tagasimakse teeb ega saa ka indikatsiooni, kas taotluse täitmine automaatselt positiivse rahatagastamisotsuse toob.

Air Baltic kommentaaripalvele ei reageerinud.

Ent Air Baltic pole ainus lennufirma, mis nii käitub.

Ka Saksa lennuhiid Lufthansa pakkus oma klientidele ärajäänud lendude eest vastu vaid rahaliselt samas vääringus kuponge koos 50-euroste lisakupongidega, et klient kaubaga rahule jääks. Need aga kehtivad lendamiseks üksnes selle aasta lõpuni ning augusti lõpuks peab reisija oma uued lennud ära broneerima.

Et Lufthansaga läbirääkimistesse asuda, tuleks helistada nende klienditoe numbril, mis aga võib olla nii üle koormatud, et kohati ulatuvad ooteajad mitmetunnisteks. Nii nentiski üks Lufthansa Eesti klient, et pärast kahetunnist ootejärjekorda ta loobus ning nõustus reisikupongidega.

Teine eestlasest klient aga pääses kõnekeskuses löögile ja sai edastada soovi raha tagastamiseks, ehkki ka telefonitsi püüdis teenindaja veenda klienti just reisikuponge vastu võtma. Et klient aga sel aastal uuesti lennata ei soovinud, õnnestus kokku leppida rahalises hüvitises. Lufthansast lubati raha tagasi maksta kahe kuu jooksul.

Võrdluseks: Iiri odavlennufirma Ryanair on raha tagasiküsimise klientidele äärmiselt lihtsaks teinud. Selleks piisab vaid kahest hiireklõpsust, mispeale süsteem saadab kinnituse koos teatega, mis ajaks raha tagastatakse, vabandades seejuures, et nii kaua ootama peab, sest taotluste hulk, mida läbi vaadata, on suur.

Tarbijakaitse: kliendil on õigus küsida raha tagasi

Tarbijakaitse kinnitab, et klient ei pea reisikuponge vastu võtma ning tal on õigus küsida ärajäetud lennu eest raha tagasi.

"Kui tarbijale selline variant sobib, siis võib tagasimakse asendada ka kinkekaardi või boonuspunktidega. Kui aga reisijale selline lahendus ei sobi, siis tühistatud pakettreisi korral on reisijal õigus tagasimaksele rahas. Samuti on reisijal õigus saada tagasi lennupileti ostuhind, kui lennuvedaja lennu tühistab," selgitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve pressiesindaja Anne-Mai Helemäe.

Kui reisijal on igal juhul plaanis reis uuesti ette võtta ja ta kaalub kupongide vastuvõtmist, tasub meeles pidada, et eriti praeguses eriolukorras tuleb silmas pidada paljusid muutujaid, mis võivad uute lendude broneerimisel takistuseks saada.

Esiteks ei võrdu reisikupong rahaga. Kui uus lend peaks vähem maksma minema (näiteks klient plaanib senise Barcelona lennu asemel hoopis Riiga lennata), läheb muist raha kaduma, vahet lennufirma rahas ei tagasta.

Ent veelgi tõenäolisemad on mustemad stsenaariumid. Paljud lennufirmad on teatanud, et pärast eriolukorra lõppu nad enam endises mahus lende niipea ei ava. Muuhulgas on seda öelnud nii Air Baltic kui Lufthansa. See tähendab, et kui on vaja sõita kusagile kindlal ajal või kindlal marsruudil, siis ei pruugi lendude taastumisel kas sobivaid lennuaegu või hullemal juhul vajalikku marsruuti enam lennuplaanis ollagi.

Vähenenud reisiajad, aga ka kriisis tugevasti pihta saamine võib omakorda viia hüppeliste hinnatõusudeni ehk lendamine muutub tõenäoliselt palju kallimaks. Kupongid ärajäetud lendude eest saadakse vastu endises hinnakirjas, ent uued piletid võivad maksta juba mitu korda rohkem. Kui aga klient on kupongid vastu võtnud, ei saa ta hiljem enam meelt muuta ega neid rahas välja võtta.

Hullemal juhul ei pruugi kõik lennufirmad eriolukorda üle eladagi ja maailma võivad ees oodata paljude lennufirmade pankrotid. Pankrotti läinud ettevõttelt oma lennukupongide lunastamist loota aga polegi.

Seega on rahaküsimine paindlikum lahendus: kui vaja taas lennata, saab otsustada juba turul tegutsevate ettevõtete, marsruutide, lennuaegade ning hinnakirja järgi, kellega ja kuidas sihtkohta kõige soodsam või mugavam jõuda oleks.

Lobi reeglite muutmiseks

ERR-ile teadaolevalt on eriolukord pannud mitmeid lennufirmasid Euroopa Komisjoni suunal lobi tegema, et saavutada reisikupongide võrdsustamine rahaga. Siis ei oleks lennuettevõtetel enam kohustust ärajäänud lendude eest raha tagasi pakkuda ja tarbijad saab ka edaspidi just oma teenuste külge ankurdada.

Seda väidet Euroopa Komisjon ei kommenteeri, kuid transpordivolinik Edina Valean ütles ERR-ile, et tarbijaõigused on üle EL-i ühesugused ning lennufirmad on kohustatud andma reisijale võimaluse valida rahatagastuse või uue broneeringu vahel.

"Et uus broneering pole praegu enamikul juhtudel võimalik, tuleb klientidele raha tagastada. Lennufirmad võivad pakkuda rahatagastamise asemel ka reisikuponge, ent klient peab sellega nõustuma," toonitab Valean.

Ta toob näiteks Taani, mis muutis reisikupongid tarbijatele atraktiivsemaks, tagades neile maksevõime kindlustuse.

Valeani sõnul jätkab Euroopa Komisjon liikmesriikides kujunevate olukordade ja kasutusele võetavate meetmete jälgimist.

"Ma olen täiesti teadlik ennenägematutest raskustest ja likviidsusvajadusest, mille eest lennufirmad praegu seisavad. Me oleme juba vastu võtnud mitmeid meetmeid nende toetamiseks," ütleb Valean.

Nende alla kuuluvad nii EL-i-ülesed ajutised regulatsioonid ja riigiabi võimaldamine, kui ka liikmesriikidele võimaldatud toetused oma ettevõtetele, et aidata neid üle likviidsuskriisist.