Madise soovitab inimestel kaaluda, mis andmeid nad jagavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Inimestel tasub põhjalikult mõelda enne, kui nad oma isiklikud andmed mõnele mobiilirakendusele annavad või oma privaatset infot nõustuvad jagama, ütles õiguskantsler Ülle Madise.

"Igal juhul, nii nagu ikka - kui oma andmed kuskile annad, selliste rakendustega liitud - enne mõtle, siis tee," ütles Madie teisipäeval "Vikerhommikus".

Madise lisas, et kui inimene annab oma andmed mõne eraõigusliku ettevõtte rakendusele, siis on andmekaitse inspektsioonil õigus sekkuda. "Aga kogemus näitab, kui raske on inetut kuulujuttu netist maha saada. Tuleb tähelepanelikult jälgida, kuidas rakendus töötab ja mis andmeid sinna anname," märkis ta.

Õiguskantsler rääkis, et ehkki teada on, et inimene on koroonaviirusega nakkusohtlik kuni 14 päeva, siis ikkagi ringleb mitmesuguseid vandenõuteooriaid ja uskumusi ning inimest, kes on koroonaviirust põdenud, kiputakse tõrjuma, kuigi õnneks ei ole see Eestis veel väga levinud.

"Just selles vaates võivad sedalaadi rakendused anda tagasilöögi. Aga kui inimene teeb seda vabatahtlikult, mõistes, heas usus - meil õnneks on häid eeskujusid neist, kes on põdenud ja sellest teada annavad - siis võib-olla seda ka ei juhtu," rääkis Madise.

Õiguskantsler viitas ka sellele, et lisaks praegu päevakorras olevatele niinimetatud koroonaäppidele jagavad paljud inimesed ka siisama enda kohta mitmesugust infot sotsiaalmeedias.

"Inimesed annavad ka praegu näiteks Facebookis või sportides teistele õiguse oma liikumisi ja tegevust näha ja ka see on vabatahtlik. Siin tuleb lihtsalt inimestele selgitada, mis riske nad võtavad. On olnud isegi juhtumeid, kus inimene on isegi oma väga tundliku terviseinformatsiooni avalikkusele vaatamiseks välja pannud," rääkis ta.

"Aga oluline on see, et inimest ei sunnita Suure Venna silma alla. Alguse võib-olla mõeldakse, et see pole oluline. Aga need, kes nii ütlevad, pole tutvunud inimpsühholoogia sellealase kirjandusega, mis ütlebki, et nakatunul on oht sattuda jälitamise alla ja seetõttu hakkab inimene oma nakatumist varjama. See üks põhjus, miks ei tohi haigestunud inimesi või nendega elavaid inimesi halvasti kohelda," ütles Madise.

Õiguskantsler: praegune liikuvusanalüüs on tehtud anonüümsete andmete pealt

Õiguskantsler rõhutas eraldi, et tema ametkond jälgib üldiselt, et koroonakriisi tõttu kehtestatud piirangud oleksid põhjendatud nakkuse vältimisega, ega oleks ei üle- ega alareaktsiooni.

"Väga palju muresid on kogu nelja nädala vältel tulnud andmete kasutuse üle. Praktiliselt iga päev küsitakse, miks jälgitakse kogunemisi droonidega, ega liikuvusanalüüsi pole tehtud konkreetsete inimeste kohta.
Ei, kinnitan selle ka siin üle, et praegune liikuvusanalüüs on tehtud anonüümsete andmete pealt. Hoolega uurisime - nii on!" rõhutas ta. 

Õiguskantsler tunnustas ka valitsust selle eest, et siiani on piiranguid väga täpselt doseeritud.

"Väga hea on näha, et enamik inimesi peab piiranguid mõistlikuks saab neist aru ja peab neist kinni. Inimpsühholoogiat arvestades on siin hästi oluline, et valitsus on kaalunud need piirangud täpselt õigesti paika ega ole lasknud ennast kõigutada emotsionaalsetest nõudmistest kõik ära keelata ega ka nendest - küll vähem esinevatest - nõudmistest, mis ütlevad, et piiranguid on palju. Valitud on just see tee, millest inimesed saavad aru ja millest nad kinni peavad," ütles Madise.

Rääkides piirangute leevendamise plaanidest, tõi Madise esile arstide pöördumise, mis tema hinnangul on õigustatud ja mis puudutab erameditsiini ja plaanilise ravi lõpetamist. Tema sõnul ei saa paljude krooniliste haigustega inimesed hetkel ravi ning neile tuleks seda taas võimaldada.

Eestil on head eeldused isolatsioon üle eldada

Rääkides Eesti eripäradest koroonakriisiga toimetulekus, tõi Madise esile meie suhteliselt hõreda asustuse ning inimeste suurema eraldatuse ja väiksema lähedusevajaduse.

"Meie elame kaunis hõredalt, isegi linnades. Meil on aidanud suurt frustratsiooni ja isegi viha vältida see, et need inimesed, kes ei ole liikumispiirangu all ega ole nakkusohtlikud, saavad minna õue minna, järgides 2+2 reeglit. See on Eesti suur õnn ja minu meelest ka aidanud frustratsiooni ära hoida," tõdes õigusantsler.

"Ja kui vahel kurdetakse, et meil ei hoita perekondlikult ja sõpruskondadena nii tihedalt kokku kui Lõuna-Euroopas, siis see on praegu aidanud meil nakatumise lainet tagasi hoida. Lõunaeurooplasi muserdavad piirangud palju enam. Oleme eraldi hoidma harjunud ja see tõttu mõnes mõttes eelisseisundus, et meil nii palju ruumi, nii head võimalused kaugtöö tegemiseks ja elektrooniliseks asjaajamiseks. Siin tundub, et meie e-riik läheb väga asja ette," leidis Madise.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: