Vene saatkond Damaskuses teatas kolmapäeval teise partii hävituslennukite MiG-29 jõudmisest Süüriasse, mis anti üle kaitsekoostöö raames ning mis juba on kasutusse võetud.

#SYRIA | Syrian Arab Army received the second batch of advanced MiG-29 fighter jets from #Russia - in the framework of military & technical cooperation between our countries. Syrian already begin to carry out missions on those planes | https://t.co/APPLjGzRAU | #SAA #روسيا #سوريا pic.twitter.com/QJOmyqO2WS

— Russian Embassy, Syria (@RusEmbSyria) June 3, 2020

Süüria uudisteagentuur SANA teatas juba laupäeval, 30. mail, et "moodsate hävituslennukite" üleandmise tseremoonia peeti Vene õhuväebaasis Hmeimimis ning need hakkavad Süüria kohal lendama juba 1. juunil, vahendas Raadio Vabadus / Vaba Euroopa oma veebisaidil.

ÜRO uurijad, lääneriigid ja inimõiguste kaitsjad on süüdistanud Venemaad, mis toetab Süüria kodusõjas president Bashar al-Assadi, tsiviilelanikkonna valimatus pommitamises ning võimalikes sõjakuritegudes juba üheksa aastat kestnud kodusõjas.

Vene relvasaadetis jõudis Süüriasse samal ajal, kui Ameerika Ühendriigid olid just mai lõpus süüdistanud Moskvat oma sõjalennukite saatmises kodusõjast haaratud Liibüasse, et toetada seal oma palgasõdureid, kes sõdivad valitsusvastase kindral Khalifa Haftari vägede koosseisus.

USA Aafrika vägede juhatuse andmeil oli Venemaa viinud 14 hävitajat MiG-29 ja ründelennukit Su-24 Liibüasse Süüria kaudu, kus need Hmeimimi baasis üle värviti, et varjata nende päritolu.

Liibüas sõdib kindral Haftari poolel ÜRO andmeil umbes 800-1200 Vene eraturvaettevõte Wagner Group võitlejat, kelle juhti peetakse Kremlile lähedalseisvaks isikuks. Venemaa on seni eitanud igasugust vastutust Wagneri võitlejate või sõjalennukite Liibüasse saatmise eest. Samuti on Haftari juhitava Liibüa Rahvusliku Armee (LNA) väed seni eitanud Vene lennukite kasutamist, kuid on märkinuid, et nende valduses on mõned Liibüa relvajõududele kuulunud sõjalennukid ning samuti, et nad valmistuvad uuteks õhurünnakuteks.

Reutersi andmeil olevat aga LNA sõjalennukeid nähtud Liibüa pealinnast Tripolist lõunas asuva Gharyani linna lähistel kolmapäeval, 3. juunil, mis oleks esimeseks juhtumiks, kui Liibüa idaosas tegutsevad Haftari väed oleksid sõjalennukeid kasutanud pärast seda, kui USA oli teatanud uute MiG-ide ja Su-de tarnimisest LNA-le.

Liibüa teine kodusõda, mis järgnes riigi kauase diktaatori Muammar Gaddafi kukutamise ja hukkamisega 2011. aastal päädinud konfliktile, on riigi kaheks lõhestanud. ÜRO tunnustatud Rahvusliku Kokkuleppe Valitsuse (GNA) kontrolli all on pealinn Tripoli ja riigi lääneosas asuv Liibüa suuruselt kolmas linn Misrata, Haftari juhitud LNA kontrollib Benghazit ning riigi ida- ja lõunaosa.

Liibüa kodusõda on ka konflikt, milles katsuvad omavahel jõudu välisriigid. Haftarit toetavad lisaks Venemaale ka Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid, kes kõik on sinna saatnud relvastust, kaasa arvatud ka näiteks sõjalennukid, lootes, et LNA-st saab islamistide-vastase võitluse käilakuju Liibüas. Rahvusliku Kokkuleppe Valitsus toetub aga kohalikele rühmitustele, kellest mitmed on ka islamistlike kalduvustega.

Wagneri grupi võitlejate saabumine eelmise aasta aprillis aitas LNA-l rünnata Tripolit, mis paistis hetkeks, et võibki Haftari kätte langeda. Siiski jäi nende edasiliikumine seisma detsembris Tripoli lõunaosa äärelinnas, kuni Türgi sekkumine detsembri lõpus tasakaalu valitsusjõudude kasuks kallutas.