Ossinovski palus presidendil uurida päästeseaduse kooskõla põhiseadusega
Jevgeni Ossinovski (SDE) hinnangul antakse päästeseaduse muutmisega kriisitelefoni vabatahtlikele põhjendamatu ligipääs terviseandmetele. Ossinovski palus president Kersti Kaljulaidil hinnata, kas ligipääsu andmine on põhiseadusega kooskõlas.
"Nüüd on nii, et saatsin president Kersti Kaljulaidile kirja, kantuna murest inimeste terviseandmete põhjendamatu kasutuse üle. Ühest kriisieelnõust õnnestus eraeluliste andmete ülemäärase kasutuse õigus välja rookida. Teise seadusega paraku nii hästi ei läinud ja Häirekeskuse kriisitelefoni vabatahtlikele antakse põhjendamatu ligipääs terviseandmetele," teatas Ossinovski.
Riigikogu võttis kolmapäeval päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu vastu ning saatis presidendile väljakuulutamiseks. Eelnõuga antakse häirekeskuse kriisitelefoniteenuse osutamisel ligipääs tervise infosüsteemile, et pärida sealt andmeid kannatanu tervishoiuandmete kohta. Üks eesmärke on jagada nii kriisiolukorras kriisitelefoni kaudu infot lähedastele, kas nende pereliige on haiglas.
Ossinovski toob kirjas Kaljulaidile välja kolm punkti, mis teda seaduseelnõus häirivad. Esiteks riivab inimese nõusolekuta informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele tervishoiuteenuse osutamise kohta inimese eraelu privaatsuse põhiõigust. Teiseks puudub Ossinovski hinnangul selle järele vajadus, sest tema poolt häirekeskusele teostatud päringu järgi ei ole lähedased kriisiabinumbrilt küsinud infot lähedaste hospitaliseerimise kohta.
Kolmandaks toob Ossinovski välja, et tervise infosüsteemi jõuavad hospitaliseerimise andmed alles tagantjärele, mitte vahetult, hospitaliseerimise ajal.
Ossinovski hinnangul "avab seadus ukse ühele kõige tundlikumale andmekogule ehk tervise infosüsteemile, mida siiani on kõik sotsiaalministrid kogu oma keharaskusega teiste ministeeriumite eest kinni hoidnud".
"Pealegi, on olukordi, kus inimene on küll häirekeskuse jaoks lähedane, aga tegelikult kehtiva lähenemis- või viibimiskeeluga. Või on perekondlikud suhted muul moel piisavalt sassis, et oma asukohta öelda ei soovita," lisas Ossinovski.
Sotsiaalministeerium ohtu privaatsusele ei näe
Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ütles ERR-ile, et selle konkreetse sätte eesmärgiks on pakkuda lahendus olukorraks, kui toimub suurõnnetus.
"Näiteks kui toimuks sillavaring nagu Itaalias Genovas ja lähedane teab, et tema pereliige alati seda maateed sõidab või teab, et tema pereliikme elukoht oli nimetatud silla all. Kui lähedane oma pereliiget näiteks telefonitsi ei taba, ei tuleks tal asuda läbi helistama kümneid haiglaid või pöörduda politseisse, vaid tema südame rahustuseks saab ta vähemalt teada, kas tema lähedane on meditsiinilist abi vajanud ja kui siis, kus haiglas ta on. Kindlasti ei taha me seda, et õnnetusjuhtumi või ulatusliku katastroofi korral hakkab iga isik helistama läbi kõiki Tallinna haiglaid näiteks," selgitas Nisu.
Nisu sõnul ei pääse kriisitelefoni teenindaja ligi tervise infosüsteemile. "Seadus sätestab täpselt selle mida kriisitelefoni teenindaja tervise infosüsteemist teada saab. Ta saab teada kas tema lähedane on sattunud näiteks ohupiirkonnast haiglasse ja kui, siis millal ja kus. Ta ei saa teada konkreetset põhjust (jalaluumurd, hingamisraskus), ammugi ei näe ta tervise infosüsteemi dokumente, veel vähem saaks ta seal omatahtsi andmeid vaadata. Teenindaja ei pääse infosüsteemile kui tervikule ligi, vaid saab tehnilise vaste juba ette defineeritud andmetest mis on tehniliselt tagatud - fakt isiku kohta, et kas see isik on vajanud abi või mitte ja kui siis kus," selgitas Nisu.
Seaduse sõnastus on Nisu sõnul väga täpne – pärida saab tervise infosüsteemist kriisiinfo teenuse osutamisel andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale kriisiolukorras kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses kriisiolukorraga. "Tegemist ei ole vaba juurdepääsuga, vaid tehniliselt piiratud andmesetiga," märkis Nisu.
Pealegi ei saa kriisiabitelefon olema töös olema igapäevaselt – selle avamise üle otsustab kriisisituatsioonis juhtiv asutus, koroonakriisi puhul on selleks terviseamet.
Helistaja kõne salvestatakse ning suvaliste isikute kohta infot ei saa, kinnitas Nisu. "Küsitakse ka isikute seose kohta ehk miks helistaja nimetatud isiku osas teavet küsib, teisisõnu: kes ta võimalikule abivajajale on. Kindlasti on selleks ka omad kontrollküsimused, mida kasutama hakatakse," lausus Nisu.