Tallink avalikustas LHV laenupakkumise põhipunktid
AS Tallink Grupp avalikustas laupäeval põhipunktid LHV Varahalduse, LHV Panga ja Novalpina Capitali laenupakkumise kohta, selgitamaks, miks ettevõte pakkumise tagasi lükkas ja täpsustamaks teise osapoole sõnumeid.
Tallink rõhutab meediale saadetud teates, et ei pea heaks tavaks kõnealuste tingimuste avalikustamist, kuid astus pretsedenditu sammu, kuna pärast LHV finantseerimisettepaneku avalikuks tulemist hakkas Tallinki sõnul levima osaline ja kohati faktiliselt ebakorrektne info, mis vajab täpsustamist.
"Tulenevalt avalikkusele ebatäpse informatsiooni esitamisest on AS Tallink Grupp otsustanud seletada lahti tehtud pakkumise sisu, mille on LHV Varahalduse ja LHV Panga poolt allkirjastanud Madis Toomsalu ning Novalpina Capitali poolt Stefan Kowski ja Tallinkile edastanud Novalpina Capitali esindaja Kristjan Piilmann," seisab Tallinki teates.
Muu hulgas ütleb Tallink, et LHV teavitas avalikkust Tallinkile laenu pakkumisest siis, kui laevafirma oli selle juba tagasi lükanud.
"Esmakordselt meie tegevuse ajaloos otsustas üks laenupakkuja, LHV, sel korral 16. aprillil kell 16.49 teavitada läbi uudisteagentuuri BNS, et on teinud Tallinkile finantseerimispakkumise ning alustada seeläbi pakkumise teemalist arutelu Eesti meedias ja avalikkuses. Sellele eelnevalt oli Tallink Grupp AS kell 16.31 samal päeval andnud pakkumisele kirjalikult eitava vastuse."
Väidetena, mis täpsustamist vajavad, toob Tallink välja 17. aprilli õhtul "Aktuaalse kaamera" eetris kõlanud sõnumi, et Rain Lõhmuse väitel oli tegemist "igati mõistliku laenupakkumisega, mille intress jääb 5-10 protsendi vahele". Sama väite oli Rain Lõhmus esitanud samal päeval Vikerraadio saates "Uudis+".
17. aprillil väitis LHV Grupp nõukogu esimees Rain Lõhmus meediale antud intervjuudes, et peale laenu konverteerimist aktsiateks jääks pakkujate osalus väiksemaks kui AS Tallink Grupp tänase suurima aktsionäri osalus. Tallinki kinnitusel ei vasta see väide tõele ning ei ole kooskõlas tehtud pakkumisega.
Ka ei vasta Tallinki teatel tõele ega ole kooskõlas tehtud pakkumisega LHV Grupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu väide erinevatele meediakanalitele antud intervjuudes, et "sisuliselt on tegu tagamata laenuga. Selliste laenude riskitase on kõrgem, eriti arvestades nende mitteamortiseerumist ja sisulist allutatust ülejäänud laenudele."
LHV Varahalduse, LHV Panga ja Novalpina Capitali laenupakkumise põhipunktid koos Tallink Grupi selgitustega
Pakkumine on tehtud laenusummale kuni 200 000 000 EUR;
Laenupakkumine on tähtajaga kuni 4 aastat;
Laen on võimalik tagasi maksta korraga tähtaja saabumisel;
Laenu on võimalik tagasi maksta varem, alates üks aasta peale laenulepingu sõlmimist. Varasemal lõpetamisel kui neli aastat rakendub lisatasu 2 protsenti;
Selgitus: 200 miljoni eurose laenu korral on lisatasu 4 miljonit eurot.
Intress 6 protsenti aastas ning täiendavalt +2 protsenti aastas kapitaliseeritud osalt;
Selgitus: 200 miljoni eurose laenu korral vähemalt 16 miljonit eurot aastas ning kokku rohkem kui 64 miljonit eurot 4 aasta peale. "Rohkem kui" on tingitud kapitaliseeritud intressikulu kumulatiivsest muutusest.
Lepingu sõlmimise tasu 3,5 protsenti
Selgitus: 200 miljoni eurose laenu korral 7 miljonit eurot.
Optsioon konverteerida laenu põhiosa aktsiateks, aktsia osakaalu lahustumise kaitsega täiendavate kapitalimahutuste korral, pakkumise tegemise või lepingu sõlmimise päeva aktsiahinnaga -10 protsenti.
Selgitus: Pakkumise tegemise päeval oli Nasdaq Tallinna börsil AS Tallink Grupp aktsia sulgemishind 0,666 eurot.
-10 protsenti teeb hinnaks 0,5994 eurot. 200 000 000 euro konverteerimise korral tähendab see 333 667 000 lihtaktsiat. AS Tallink Grupil on praegu börsil noteeritud 669 882 040 aktsiat.
Aktsiaoptsiooni kasutamise järel kujunenuks pakkujate aktsiaosaluseks 33,2 protsenti.
17. aprilli seisuga on LHV pensionifondidel avalikest andmetest lähtuvalt 9 904 158 AS Tallink Grupp aktsiat. Kokku kujuneks optsiooni rakendudes aktsiaomandiks 34,2 protsenti.
Tallink Grupi praeguse suurima aktsionäri AS Infortar aktsiaomandi suuruseks kujuneks peale eelpool toodut 26,2 protsenti.
Võimalus kasutada optsiooni ning konverteerida laen osaluseks laenuandja äranägemisel. Optsiooni rakendamise võimalust fondi soovi korral, pakkumise osana, kinnitas AS LHV Grupp nõukogu esimees Rain Lõhmus 17. aprilli Vikerraadio saates "Uudis+".
Tagatised: Esimese järjekorra pandid kogu Tallinki olemasolevale materiaalsele varale. Täiendavad tagatised täpsustatakse läbirääkimistel.
Selgitus: AS Tallink Grupp varade maht tänase seisuga on ca 1,5 miljardit eurot. Lisaks on pakkumises viidatud täiendavate garantiide vajadusele.
Nõukogu koosseisus proportsionaalne esindatus vähemuse kaitseõigusega.
Selgitus: Soovitakse saada vetoõigus teatud küsimuste otsustamisel kontserni nõukogus.
Tallink Grupi hinnangul ei kaitse tehtud pakkumine Tallink Grupi, üle 11 000 aktsionäri, kontserni ligikaudu 7300 töötaja, 6800 koostööpartneri ning nende töötajate ja Eesti riigi strateegilisi huve.
"Ka oleks LHV ja Novalpina seatud tingimuste täitmine nõudnud nõusolekute saamist teatud seltsi võlausaldajatelt varasemalt sõlmitud lepingute alusel, mida LHV ja Novalpina antud kahepäevane tähtaeg tingimuste aktsepteerimiseks ei oleks võimaldanud," märgib Tallink.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi