Terviseamet pooldab piirangute leevendamist esimesel võimalusel
Terviseamet on "ühel lainel" nendega, kes soovivad esimesel võimalusel piiranguid leevendada, eriti oluline on seda teha plaanilises haiglaravis, ütles pühapäeval terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik.
"On väga oluline plaanilise ravi taastamine – see on prioriteet, see on vajalik teenus inimeste jaoks," ütles Öpik.
Öpiku sõnul saab plaanilist ravi taastada vaid sammhaaval, sest sellega kaasnevad omad ohud, peamiselt nakkusoht nii tervishoiutöötajatele kui patsientidele.
"Meil on välja töötatud kriteeriumid, kuidas plaanilist ravi hakata samm-sammhaaval taastama. Meil on kooskõlastamisel nii teenuseosutajate kui erialaseltsidega kriteeriumite lõplik kokkuleppimine," lausus Õpik.
Plaanilise ravi järk-järgulisest taastamisest rääkis reedel ka terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.
10 protsenti nakatunutest koolilapsed
Öpik ütles, et viirus on suutnud neid aeg-ajalt levimise viisidega üllatada, kuid reegel on siiski, et nakatatakse oma pereliikmeid ja kolleege.
"On üsna tavapärane, et uued juhud tulevad kas juba nakatunud pereliikmete lähikondsete hulgast – nad võivad olla pereliikmed, võivad olla lähedased kolleegid. Mõned juhud lisanduvad igapäevaselt ka sellisel moel, et ei õnnestu välja selgitada, kust inimene on nakkuse saanud," rääkis ta.
Algava koolivaheaja eel märkis Öpik, et pered peaksid kehtestatud meetmetest kinni.
"Kümme protsenti nakatunutest on koolilapsed, ehk nad võivad olla viiruse edasikandjad," ütles ta.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni väljaöeldut, et tema hinnangul peaksid eakad jääma aasta lõpuni koju, et ohtu vähendada, on Öpiku sõnul keeruline ette kujutada.
"Siin tuleb mõelda, mis on inimlik. Tervisele lisaks on sotsiaalseid aspekte, majanduslikke aspekte. Eakad on juba täna olnud isolatsioonis, nad ei ole saanud soovitud mahus läbi käia pereliikmetega, vanavanemad pole kohanud lapselapsi. Raske on ette kujutada maailma, kus eakad inimesed on üldse ära lõigatud teistest inimestest või vanavanemad ei saa kokku lapselastega. See tundub kurb pilt. Siin tuleb igal riigil otsustada, mis on mõistlik ja mis mitte," rääkis Õpik.
Juhitaval hingamisel kuni 77-aastased
Pühapäevase seisuga on haiglate koroonaosakondades kümme inimest juhitaval hingamisel. Öpik selgitas, et juhitavale hingamisele suunava otsuse teeb nagu tavaolukorraski arstide konsiilium, kes hindab patsiendi üldseisundit ja kaasuvaid haigusi.
Koroonapatsientide seas on juhitaval hingamisel olnud patsiendid vanuses 55 kuni 77 eluaastat, ütles Öpik. 33 surmajuhtumist viiel on patsient olnud juhitaval hingamisel.
Niinimetatud sümptomiteta nakatunute kohta saame me lõpliku teadmise tagantjärele, märkis Öpik. "Asümptomaatliste inimeste olemasolu on kindlasti võimalik, nagu teiste riikide praktika on näidanud. Arvuline ülevaade tekib siis, kui meil tekib võimalus tagantjärele inimesi testida nii, et tuvastame verest viiruse läbipõdemise ja inimesed räägivad ise, et nad pole tundnud, et nad oleks haiged olnud. Siis oskavad arstid viia pildi kokku ja öelda, kui palju oli meil inimesi, kes ilma sümptomiteta nakkuse läbi põdesid," selgitas Öpik.
Toimetaja: Marko Tooming