Teadur: USA lahkumine avatud taeva leppest oleks Moskvale kingitus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: USGov-Military-Air Force/Wikimedia Commons

USA kavatseb lahkuda avatud taeva lepingust, nii on öelnud riigi kaitse- ja välisminister. Poola rahvusvaheliste suhete instituudi asejuht Lukasz Kulesa sõnul oleks USA lahkumine leppest kingitus Moskvale.

Avatud taeva leping hakkas kehtima 2002. aastal, Eesti ühines sellega kolm aastat hiljem, vahendas "Välisilm".

Nõukogude Liidu, hiljem Venemaa ja Valgevene ning USA usaldusmeetmena mõeldud lepinguga lubatakse sellega ühinenud riigil lennata üle teise riigi territooriumi 96 tunni jooksul ja pildistada alasid, mis on eelnevalt kokku lepitud. Lendude arv 34 leppe ratifitseerinud riigi vahel lepitakse kokku eelneval aastal.

Eesti kvoot on neli lendu aastas, millest üks tehti juba koos ameeriklaste ja leedukatega ära.

"Oleme deklareerinud Viini, et see aasta on ainult üks lend ja rohkem ei tee. Küll aga Eesti valmistub vastu võtma siis, kui olukord paraneb, Vene Föderatsiooni lendu Eesti kohal," rääkis kaitseväe peastaabi vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Peeter Kõiv.

"Alates aastast 2005 on Venemaa regulaarselt teinud ühe lennu aastas, välja arvatud 2018. aastal, kui lende ei toimunud, sest ei saavutatud kokkuleppeid. Eesti võimekus ei ole nii suur, et võiksime igal aastal lennata Venemaa kohal. Oleme teinud seda tavaliselt üle aasta ja seda ka pigem 2013. aastast saadik, lisas ta.

Koroonaviiruse ajal on lennud peatatud ja hiljemalt selle nädala teisipäeval selgub konsultatiivkomisjonis, kas lende lükatakse kaugemale 26. aprillist.

Lennatud on üksteise kohal palju. "Kui vaadata leppe esimest 15 aastat, siis USA korraldas peaaegu kolm korda rohkem lende Venemaa-Valgevene kohal kui nemad USA kohal. Siis oli 200 USA lendu ja 70 Venemaa-Valgevene lendu ning siis oli veel 500 lendu, mille tegid USA liitlased Venemaa-Valgevene kohal," selgitas Stanfordi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Steven Pifer.

Avatud taeva leping ei tähendanud üksnes usalduse loomist teiste riikidega, vaid annab võimaluse oma luureandmeid varjata.

"Näiteks saad infot mõnest teisest allikast ja teed kogemata lennu teatud ala kohal ning siis tõstatad teema isegi, kui sa seda avatud taeva lennuga ei avastanud. See kaob ära. Meie riikidel pole palju võimalusi suhelda Venemaa ja Valgevenega militaartasandil," rääkis Poola rahvusvaheliste suhete instituudi asejuht Lukasz Kulesa.

Leping lubab lennata üle kogu riigi territooriumi, kuid Venemaa kehtestas lennukeelutsooni Kaliningradi ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohal, neist kaht viimast peab Moskva iseseisvaks riigiks, kes lepinguga ühinenud pole.

Washington süüdistas Moskvat lepingu rikkumises. "USA on vastanud nii, et kehtestas lennukeelupiirangu Vene lendudele Hawaii kohal. Mõlemad piiravad teineteist. Teine punkt on see, et avatud taevas räägiti läbi mitu aastat tagasi ning kommertssatelliidid näitavad põhimõtteliselt samasugust kvaliteeti nagu saad avatud taeva lennukiga. Kuid tooksin välja, et lennuk on palju paindlikum, sest satelliit on fikseeritud orbiidil ümber Maa. Lennuk saab lennata ka pilves ilmaga, satelliit ei näe sellest läbi. Kolmas punkt on see, et kahtlustuse kohaselt on venelaste avatud taeva lennud üle USA keskendunud mitte ainult sõjalistele baasidele, vaid ka infrastruktuurile," rääkis Pifer.

"Välisilm" uuris Eesti kaitse- ja välisministeeriumist USA võimaliku lahkumise mõju kohta avatud taeva lepingule. Vastuseks oli sügav ohe, sest vabalt võib tekkida olukord, kus Washington küsib Tallinnalt - kas olete meiega ja lahkute samuti leppest?

Pealegi oleks USA lahkumine Moskvale kingitus. "See on taevalik kingitus Vene propagandale, sest nad saavad väga kergelt kasutada narratiivi, et Venemaa on süütu ohver ning ameeriklased on tavapäraselt hooletud ja ei arvesta eurooplaste huvidega. Meie jaoks on huvitav küsimus seoses USA võimaliku lahkumisega - kas teised riigid järgivad seda," selgitas Kulesa.

Avatud taeva leping on üks nn julgeolekuarhitektuuri kolmest vaalast. Tavarelvastuslepe enam põhimõtteliselt ei toimi. Teiseks on Viini dokument, mille raames antakse teada õppustest ja selle suurusest. Moskva on aeg-ajalt tõstatanud mõtte, et eurooplased peaksid omavahel kokku leppima relvastuskontrollis ja julgeolekus. Murettekitav on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kaasaminek selle ideega, põhjendades, et ameeriklased ei arvesta eurooplaste huvidega julgeolekuküsimuses.

Lukasz Kulesa hinnangul annab see Venemaale suurepärase võimaluse ajada liitlased lõhki. "Vene plaan Euroopa julgeolekusüsteemist ei ole saladus. See on avalik. Nende plaan seisneb selles, et USA ja Kanada peaksid süsteemist väljas olema ning kui nad on väljas, siis saavad eurooplased luua parema süsteemi, mis annab Venemaale mõjusfääri ja vabaduse tegutseda meie naabruskonnas. Meie ei taha, et niimoodi juhtuks Euroopa julgeolekusüsteemiga. Olen mures, et kui USA hakkab ellu viima poliitikat, mis viib nad Euroopa liitlastest eemale, siis teatud mõttes teeme venelaste töö kergemaks," rääkis Kulesa.

Donald Trump tahaks septembris kohtuda ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmete juhtidega, et arutada üleilmset tuumarelvade lepet. Venemaa ja Hiina ei ole aga sellest huvitatud, sest Ühendriikide presidendivalimised on siis vaid kuue nädala kaugusel.

Lisaks saab uue aasta alguses läbi veel üks USA ja Venemaa lepe, mis piirab strateegilisi tuumarelvi.

"Trumpi administratsioon ei ole võtnud vastu Venemaa ettepanekut pikendada Uut START lepet viie aasta võrra. See on viga, sest kui pikendame lepet, siis saame viis aastat limiteerida Venemaa strateegilisi vägesid ja see on minu arvates hea. Lisaks saame viis aastat jätkata tõestamismeetmeid, mis annab meile palju informatsiooni Venemaa strateegiliste vägede kohta, mida me muidu ei saaks või saaksime suurte kulutustega. Me saame kahekordset kasu ja Uus START ei sunni USA-d millekski, mida me juba ei planeeri, sest kujundame moderniseerimisplaani, mis arvestab leppega," selgitas Pifer.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: