Märtsis kukkus nafta hind maailmaturul kivina, ent kõigis tanklakettides jäid hinnad muutumatuks. Arutelud sotsiaalmeedias ja küsitlused näitavad, et paljud tarbijad peavad kõrgete hindade peasüüdlaseks kütusemüüjaid. Müüjad ise lükkavad süüdistused tagasi.

"See on huvitav nähtus," märkis Circle K Eesti juht Kai Realo. "Mures ei ole kütust ostvad inimesed, vaid kodukontorites istuvad diivanianalüütikud."

"Insighti" küsitlus aga tõestas vastupidist. Saatemeeskond suhtles inimestega pealinna tanklates ja valdav osa kütuseostjaid ei olnud hindadega rahul. Paljud isegi keeldusid kaamera ees rääkimast, põhjendades seda kartusega kaotada enesevalitsus ja väljenduda ebaviisakalt. Kui inimestel tulevad keelele ainult ebatsensuursed sõnad, vajab miski selles loos ilmselt muutmist.

Nafta hind langeb, aga kütust see ei puuduta

Viimase paari kuuga on nafta hind maailmaturul langenud kriitiliste näitajateni, mis ei kata enam isegi kaevandamiskulusid. Mingil hetkel pidi müüja börsil naftat müües selle eest sõna otseses mõtte peale maksma, seega võis teatud juhtudel rääkida negatiivsest naftahinnast. Selline olukord tekitas paratamatult ootuse, et mootorikütuse hinnad hakkavad langema. Osaliselt see nii oligi.

"Kütusehinnad langesidki. Märtsikuu jooksul oli langus meie tanklates 20 senti, mida pole vähe. Praeguseks on bensiini hind langenud veel viis senti," selgitas Circle K Eesti juht.

Võrreldes diislikütuse 1,4-eurose liitrihinnaga möödunud aasta lõpul on praegused hinnad muidugi vastuvõetavamad, ent baastooraine järsu hinnalanguse tingimustes tahaksid inimesed ka tanklates suuremat langust näha. Eestis aga on kütusehinnad jäänud endiselt kõrgeks. Saate ettevalmistamise ajal maksis liiter bensiini 95 Leedus 95 senti, Lätis aga ühe euro. Diisliliiter maksis möödunud nädala lõpus Leedus 89, Lätis aga 95 senti. Eestis on kütus kõigis tanklates 25-30 senti kallim. Pole midagi üllatavat, et inimesed ei suuda olukorra kirjeldamiseks trükimusta kannatavaid sõnu leida.

Õliliidu juht Mart Raamat tunnistas, et on kõrgete kütusehindade tõttu saanud mõned kirjad, milles teda ähvardatakse lausa füüsilise arveteõiendamisega.

Rahvasuu räägib hinnakokkuleppest

Ühesugused hinnad kõigis tanklakettides annavad paratamatult alust juttudele kartellikokkuleppest. "Insighti" meeskond sõitis mööda Eesti linnu ja asulaid ning veendus oma silmaga, et kütusehinnad ei erine ka piirkonniti, ehkki veel hiljuti võis erinevaid hindu näha nii sama linna kui sama maakonna piires ja isegi sama keti tanklates. Tekib küsimus, kuidas saavad hinnad kõikjal samad olla?

Selgus, et praegu ootavad tanklaketid pingsalt, kes konkurentidest hakkab esimesena bensiini ja diisli hindu langetama. Et konkurendist mitte maha jääda, jälgivad tanklaketid üksteist, saates oma töötajaid kontrollreide tegema. Seda tehakse iga päev hoolimata kriisidest, nädalavahetustest või hilistest õhtutundidest. Nende eesmärgiks on konkurendi hinnamuutus võimalikult kiiresti avastada ja sellele reageerida. "Asjaolu, et erinevatel turuosalistel on samad hinnad, saab selgitada nii, et kui meie kõrval asuv müüja langetab hinda, teeme meie loomulikult sama. Me ei taha müügimahus kaotada," selgitab Neste Eesti jaemüügijuht Kristi Pari.

Kuidas on võimalik, et üks ja sama müügihind sobib kõigile, ehkki ärimudelid on erinevad? Ühtedel on automaattanklad, teistel tanklad poe ja autopesulaga. Ühtedel on oma terminalid, teistel ei ole. Ent kütusemüüjad ei saa praegu enam sellele mõelda - põhiline on mitte kaotada turuosa ja tarbijaid. Seejuures väidavad nad ise, et nende kasum kütusemüügilt ei ole suur, seepärast pole õige neid kütuse kõrges hinnas süüdistada.

"Usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et möödunud aastal oli see keskmiselt 10 senti liitrilt," rääkis Alexela AS-i juht Aivo Adamson.

Autoomanik kui lüpsilehm

Müüjate soov maksimaalset hinda küsida on arusaadav, kuid inimesed tahavad osta kütust sellise hinnaga nagu Lätis ja Leedus. Miks see siis meil nii kallis on? On selle põhjuseks kütusemüüjate või hoopis riigi ahnus? Et sellest aru saada, tuleb vaadata, millest kütuse hind koosneb.

Majandusministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude juht Rein Vaks selgitas, et kütuse hind koosneb viiest koostisosast. Neist esimesed kaks on kütuse sisseostuhind ja müüja kaubanduslik juurdehindlus, ent ka riik pügab autoomanikku korralikult, sest hinna sisse kuulub kolm maksu: käibemaks, kütuseaktsiis ja miinimumvaru maks.

Kütuseaktsiis on ligilähedaselt võrdne kütuse sisseostuhinna ja kaubandusliku juurdehindluse summaga ning moodustab kütuse jaehinnast ligi 41 protsenti. Miinimumvaru maks on umbes 3 protsenti jaehinnast.

Circle K juhi Kai Realo sõnul läheb iga kütuseliitri jaehinnast kaks kolmandikku riigile ja üks kolmandik kütusemüüjale. Seejuures peab müüja talle jäänud osast tasuma kütuse omahinna, kohaletoimetamise ja ladustamise, maksma töötajate palgad, tööjõumaksud ja kõik muud jooksvad kulud, samuti tegema investeeringud.

Hindade langetamiseks tuleb minna kas kütusemüüjate või riigi tasku kallale. Mis meid siis ees ootab? Käivad jutud, et riik kaalub kriisiajaks kütusehinna ülempiiri kehtestamist. "Insight" küsis selgitust kütusefirmade juhtidelt ja majandusministeeriumi ametnikelt.

Kütusemüüjad iseloomustasid ideed kui "äärmiselt läbimõtlematut ja tähelepanu mitteväärivat". Rein Vaks majandusministeeriumist kinnitas, et karta pole esialgu midagi: "Midagi konkreetset pole otsustatud. Igasuguseid ideid liigub palju ja mõte piirhinna kehtestamisest pole kaugeltki ainus." Seega ei hakka riik lähiajal kütusehindu reguleerima.

Hinnalangust on siiski oodata

Veokite ja diiselmootoriga sõiduautode omanike kulud võivad lähiajal siiski märkimisväärselt väheneda. Valitsus on koostanud lisaeelarve seaduseelnõu, milles on muu hulgas ette nähtud kütuseaktsiisi langetamine. Eelnõu on läbinud riigikogus kõik lugemised ja kui president selle kinnitab, langeb diislikütuse aktsiis juba 1. maist 14 senti liitri kohta. Kõik kütusemüüjad kinnitavad, et selle otsuse mõju on tanklates kohe tunda. Selline muutus lihtsustab elu transpordisektoril ja kõigil ettevõtetel, kel veoteenused põhjustavad olulise osa kulutustest.