Tegnell tunnistas oma poliitika osalist ekslikkust
Rootsi koroonaviirusega toimetuleku poliitika peaarhitekt, riigi peaepidemioloog Anders Tegnell tunnistas esimest korda, et riik oleks pidanud kehtestama rohkem piiranguid, et vältida nii suurt surmajuhtumite arvu.
Tegnell nõustus raadiojaamale Sveriges Radio antud usutluses, et riigis, kus on praegu maailma üks kõrgeimaid surmajuhtumite suhtarve 100 000 elaniku kohta, on koroonasse surnud liiga palju inimesi.
"Kui me satuksime sama haigusega vastakuti praegu ja selle infoga, mida me sellest praegu teame, siis ma arvan, et me jõuaksime poolele teele selle vahel, mida Rootsi tegi ja mida tegi ülejäänud maailm," ütles Tegnell kolmapäeva hommikul eetrisse antud intervjuus.
Tegnelli tunnistus on märkimisväärne arvestades seda, et ta on viimased kuud kritiseerinud teisi riike, mis on COVID-19 viiruse leviku piiramiseks kehtestanud palju rangemaid piirangud kui Rootsi. Tegnell on varem kinnitanud, et Rootsi lähenemine on märksa jätkusuutlikum, kuna aitab kaasa karjaimmuunsuse tekkimisele.
Kolmapäeva pärastlõunal pressikonverentsil oli Tegnellil aga teine sõnum. Tegnelli hinnangul oli tema ütlusi raadiointervjuus ülepaisutatud.
"Usume endiselt, et strateegia on hea. Kindlasti on ka asju, mida saaks parandada. Eriti siis, kui vaadata tagasi tehtule. Isiklikult mõtlen, et oleks raske vastata midagi muud sellisele küsimusele. Selles töös võib alati teha asju paremini," tsiteeris Rootsi televisioon SVT Tegnelli sõnu pressikonverentsil.
Tegnellilt ka küsiti pressikonverentsil, mida ta oleks praeguste teadmiste korral teinud teisiti.
"Endiselt on palju asju, mille mõju me ei tea. Võib ju öelda, et olukord oleks märkimisväärselt parem, kui oleksime olnud paremini ette valmistatud eakate kaitsmiseks. Ja oleks olnud hea, kui oleksime saanud testimisvõimekuse käima kiiremini," ütles Tegnell.
Rootsi avalik arvamus näitab muutumise märke pärast seda, kui Taani ja Norra otsustasid eelmisel nädalal oma piirid avada, kuid keeldusid Rootsist tulijaid riiki lubamast, kirjutas ajaleht Financial Times.
USA Johns Hopkinsi ülikooli kogutavate andmete kohaselt oli Rootsis kolmapäeva hommikul 38 589 koroonaga nakatunut ning 4468 surnut. Sellega on statista.com arvutuste kohaselt Rootsis 43,2 surma 100 000 elaniku kohta, mis on maailmas Belgia, Hispaania, Ühendkuningriigi ja Itaalia järel viies näitaja. Surmade suhtarvult on Rootsi tase rohkem kui kaks korda kõrgem kui teistel Põhjamaadel.
"Selles osas, mis me Rootsis oleme teinud, on üsna ilmselgelt võimalusi paranemiseks. Oleks hea teada, mida peaksime sulgema, et paremini viiruse levikut piirata," ütles Tegnell usutluses.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: ERR/BNS