Toomas Sildam märkis, et Saaremaa ettevõtjad ei saa isegi pärast liikumispiirangute kadumist loota, et tulemas on helge ja äriliselt üliedukas suvi, sest mandrieestlaste jaoks on Saaremaa tõenäoliselt endiselt küsimärk. "Mis on loomulik, sest oleme ausad, Saaremaast on loodud kuvand, et see on nüüd koroonasaar," ütles Sildam.

Samost pakkus välja, et selles olukorras oleks ehk põhjendatud riigipoolsed suunatud meetmed kindlale valdkonnale. "Soomes on näiteks arutatud, kas peaks olema spetsiaalne vautšer, mida inimesed saavad maksumaksja raha eest kulutada spetsiifilistes ettevõtetes. Kuivõrd see on Eesti tingimustes põhjendatud, on teine küsimus. Võiks ju mõelda sellise võtte peale," märkis ta.

Sildami sõnul "oleks loomulik, kui EAS või keegi teine vahendaks suhtumist, et avasta Eestit ja puhka sel suvel Eestimaal". Samosti sõnul väga palju muid võimalusi sel suvel tõenäoliselt eestimaalastel polegi.

"Küsimus on, kas Eestiga samas piirkonnas asuvad riigid peaksid ühtse karantiinipiirkonna looma. Soome kehtestatud piirangud toimivad eriti rängalt Eestis suunal, sest Eesti on sõltuvuses neist miljonitest Soome turistidest, kes on hoidnud üleval Eesti turismisektorit, mis annab Eesti majandusest umbes kümnendiku," rääkis ta.

Sildam nõustus, et Eestil peaks olema väga hea valmidus piirkondlikuks koostööks, juhul kui meid tabab uuesti koroonakriisi taoline olukord. "Et Balti riigid, Soome suudaksid koos otsuseid teha ja tegutseda piirangute kehtestamisel," ütles ta.

Samosti sõnul ei saa öelda, et vaid Eesti oleks sõltuv soomlaste liikumisest Soome lahe lõunakaldale. Sama palju on Soome sõltuv ka eestlaste liikumisest. "Turism pole ka ühesuunaline. See töötab ka Soome majanduse heaks. Loodetavasti võtab Soome valitsus seda ikkagi tõsiselt ja suudab teha selgemaid otsuseid, kui need erakordselt segased juhised, mida on aprilli keskpaigast antud, mis puudutab piiriülest liiklust Eesti, aga ka Rootsi suunas," rääkis ta.

Samost tõi näiteks töörände Eesti ja Läti piiril, kus pole suuri segadusi ette tulnud. "Eesti-Läti koostöö on ka kriisiajal pendelrände osas väga hästi töötanud ja minu teada ilma oluliste tõrgeteta. Küsimus on pigem Soomes, kes vaatab kogu aeg Rootsi poole," märkis Samost.