Kõlvart: mais saab selgeks, millised asutused liidame, millised sulgeme
Tallinnal valmib mais plaan, millised linna asutused kokkuhoiu saavutamiseks liidetakse ja millised suletakse, ütles linnapea Mihhail Kõlvart saates "Otse uudistemajast". See kokkuhoiuplaan pole otseselt seotud eriolukorra ja koroonakriisiga, sest plaani hakati koostama juba eelmisel aastal.
Kõlvarti sõnul pole praegu veel selge, millised on koroonapandeemia mõjud linna eelarvele, sest selge ülevaade on vaid esimese kolme kuu laekumistest linnakassasse. Seetõttu pole praegu veel kindel, millal lisaeelarve volikogusse jõuab.
"Nende kolme kuu osas on saldo positiivne. Meie sissetulek kasvas võrreldes planeerituga kuus protsenti. Aga me saame aru, et ei saa võtta seda aluseks, kui tegeleme lisaeelarvega. Kahjuks tegelik pilt avaneb alles sügisel. Näeme töötukassa dünaamikat ja iga nädal umbes 1000 inimest kaotab töö ja see mõjutab Tallinna sissetulekut. See pilt saab selgemaks septembriks," rääkis ta.
Kõlvarti sõnul vajab praegu otsustamist, kas lisaeelarve võetakse volikogus vastu juunis ja septembris korrigeeritakse eelarvet või lükatakse lisaeelarve septembrisse. Praegu on linnapea sõnul vaja üles leida kokkuhoiukohad ja üheks on linnasüsteemi optimeerimine.
"Üks suund, mis oli plaanis juba enne kriisi, on Tallinna asutuste ja struktuuriüksuste arvu vähendamine, mis võimaldab juhtimiskulusid optimeerida. Mai jooksul tuleme valmis plaaniga, millised asutused ühendame ja millised paneme kinni," lausus Kõlvart.
Küsimusele, kas kokkuhoiukavaga on plaanis Brüsselist tagasi kutsuda ka Tallinna esindaja Allan Alaküla, vastas Kõlvart, et seda poleks korrektne saates välja öelda, kuid andis mõista, et selline plaan on.
"Tõepoolest õige, et kriisiaeg on hea võimalus vaadata asjadele teise pilguga. Tallinnal Brüsseliga kindlasti kontakt säilib, aga millisel viisil, see on lahtine," lausus ta.
Kriisiaja kokkuhoiumeetmete kohta märkis Kõlvart, et linna palgal olevate töötajate, näiteks bussijuhtide ja õpetajate palkade kallale minna ei taheta.
"Linna süsteemis töötab 15 000 inimest ja suurem osa neist pole ametnikud. Õige oleks rakendada lähenemist, et palgad oleksid viimane kärpimisvõimalus. Eelkõige vaataks süsteemi optimeerimist. Seal, kus tuleb koondada, pole midagi teha, ka ametnike puhul. Aga kui räägime töötajatest, siis on palkade kärpimine viimane meede," rääkis Kõlvart.
Kõlvart kritiseeris koostööd riigiga
Eriolukorrast väljumise kava kohta ütles Kõlvart, et jääb riigi plaanidega võrreldes konservatiivsemaks, sest Tallinna olukord ja asutustihedus nõuavad seda.
"Inimeste peades on eriolukord juba lõppenud, keegi ei saa aru, miks peaks midagi piirama. Aga me näeme maailma kogemust, et teise laine oht on väga suur. Jumala pärast, keegi (seda) ei soovi, aga kriis peaks õpetama, et parem olla valmis. Kui läheme (piirangutest) välja, siis teeme seda nii, et pole vaja tagasi tulla," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul oli ta ise huvitatud, et Tallinna linnapeana kuuluks ta valitsuse kriisikomisjoni. Nii siiski ei otsustatud.
"Selline ettepanek oli tehtud, et saada valitsuse kriisikomisjoni liikme. Aga oli kriis ja pingeline ja süsteemset koostööd (riigiga) ei tekkinud," märkis ta.
Kõlvarti sõnul suhtleb ta peaministri ja eriolukorra juhi Jüri Ratasega, kuid süsteemset koordineerimist riigi ja linna vahel pole.
"Kas oleks vaja? Ma arvan, et oleks vaja natuke rohkem, kui praegu on, sest nagu ma ütlesin, Tallinna otsused mõjutavad kogu Eesti olukorda. Tehnilises plaanis võiks olla (leevendamis)graafikud ja meetmed rohkem kooskõlastatud," ütles Kõlvart ja märkis, et tema sai valitsuse kuupäevadest teada teisipäeval nagu kõik teised.
Toimetaja: Marko Tooming