Töönädala lõpp Stockholmis. Kuigi puhub kõle tuul, käib kesklinna kaubandustänaval vilgas elu. Poed ja kohvikud on avatud. Nagu ka alg- ja põhikoolid, kus lapsed on vahetunniks õue mängima tulnud. Ja kuigi tänavatel võib maske näha haruharva, soovitab plakat võimalusel hoida kahemeetrist distantsi. Hoolimata napilt üle nulli ulatuvast termomeetrinäidust on õhus kevadet, vahendas "AK.Nädal".

Rootsi koroonavastase võitluse strateegia pandi paika Rootsi terviseametis. Selle maja eksperte, virolooge ja teadlasi, kuulab Rootsi valitsus erakordselt tähelepanelikult. Lausa nii tähelepanelikult, et ühiskonnas on tekkinud küsimus, kes ikkagi langetab poliitilised valikud? Ja mis saab siis, kui strateegia ennast ei õigusta? Kes vastutab?

Rootsi Terviseameti nõunik Johan Giesecke sõnul vastutab loomulikult valitsus. Osa otsuseid ongi valitsuse enda poolt tehtud, ütleb ta. "Nad panid näiteks gümnaasiumid ja ülikoolid kinni. See oli valitsuse otsus," ütles Giesecke.

Inimesed, kes Stockholmis "Aktuaalse kaamera" kaamera ette jäid, ütlesid, et nad usaldavad valitsuse tegutsemist.

Eesti Suursaadik Rootsis Margus Kolga rääkis, et Rootsi ühiskonnale on omane see, et nad usaldavad eksperte, riigiameteid. "Seetõttu on riigiametil väga suur mõjujõud," sõnas ta.

Lühidalt öeldes leitakse Stockholmis, et kuna koroonaviirusest lahti saada pole tänaste teadmiste põhjal võimalik, tuleb õppida sellega koos elama. Elama selliste ettevaatusabinõudega mida inimesed pikalt ja vabatahtlikult taluvad.

Terviseameti nõunik: inimesi tuleb usaldada

Johan Giesecke sõnul on peamine strateegia on inimeste usaldamine,
sest inimesed ei ole lollid. "Kui öelda, mis on neile ja teistele hea, siis nad teevad nii. Usaldus on peamine. Valitsusel ei tohiks olla liiga palju seadusi või dekreete, pigem tuleks tekitada vabatahtlik olukord, kus inimesed ise otsustavad, mida nad teha tahavad," rääkis Giesecke.

Giesecke hinnangul reageerivad enamik valitsusi koroonakriisis üle. "Ma arvan, et poliitikud tahavad näidata võimu ja otsustavust asju teha," ütles Giesecke.

Giesecke nentis, et kuigi praegu võivad inimesed paljudes Euroopa riikides olla valitsuste seatud piirangutega rahul, siis kolme kuu pärast on asi muutunud.

"Ma arvan, et inimesed väsivad piirangutest ära ja hakkavad ise väljas käima," ütles Giesecke.

Emeriitprofessor Johan Giesecke on Rootsi endine peaepidemioloog. Täna töötab ta nõunikuna Rootsi Terviseametis ja maailma terviseorganisatsioonis. Ta on veendunud, et koroonaviiruse vastu ei aita karantiin ega riigipiiride sulgemine, sest ülinakkav viirus tuleb igal juhul tagasi. Ainus viis pandeemia peatamiseks on karjaimmuunsus ehk ühiskonna enamus peab viiruse läbipõdema, ütleb Giesecke.

"See on ainus lahendus seda tüüpi viirushaiguse puhul. Hingamisteede kaudu levivad viirused väga kiiresti. See kehtib ka leetrite ja gripi puhul. Tuleb oodata, kuni tekib karjaimmuunsus," lausus Giesecke ja lisas, et karjaimmuunsis saabub ühe või kahe kuu pärast.

Rootslaste leebed piirangud võivad kõlada ahvatlevalt, aga neil on ka oma hind. Rootsis on kordades rohkem hukkunuid kui lähinaabritel. Siin seostatakse koroonaviirusega enam kui 3600 inimese surma, peamiselt eakate hoolekandeasutustes. Poole väiksema rahvaarvuga Soomes on hukkunuid 10 korda vähem.

Giesecke sõnul tuleb tõelise mõõtmise jaoks oodata veel üks aasta ja siis
saab hakata riikide tulemusi võrdlema.

Rootsi ühiskonnas on riigi strateegiale tugev toetus

"Inimesed surevad igal pool. Kui teised riigid karantiini avavad, siis surevad inimesed ka seal," ütles üks rootslane Emiliana.

Tema kaaslane Sonja lisas, et lõpuks saavad niikuinii kõik viiruse. "Vahet pole, kas paneme ühiskonnad kinni, see ei tähenda, et inimesed ei saa viirust," ütles ta.

Üks vanem rootsi proua, Mona ütles, et tema viirust ei karda, aga ta austab seda. "Ma käin väljas, aga hoian väga hoolikalt sotsiaalset distantsi. Ma arvan, et meil on hea strateegia," märkis ta.

Kuigi analüütikud prognoosivad, et Rootsit tabab ülejäänud Euroopaga sarnane majanduslangus, on parasjagu kaupa maha laadiv veokijuht Per lootusrikas. Temal on töö säilinud.

"Ma arvan, et see on Rootsi majandusele parem. Soomes, Norras ja Taanis on aasta pärast rohkem haigeid. Ma arvan, et Rootsi tegi õige otsuse," sõnas Per.

Tegnell: me näeme ühe vähem nakatumisi

Rootsi koroonavastast võitlust juhib riigi peaepidemioloog Anders Tegnell. Paari kuuga on tundmatust ametnikust saanud rahvusvahelise kaliibriga kultustegelane.

Rootsi terviseametis on algamas pressikonvents, kus Tegnelli ootab paarkümmend ajakirjanikku. Terviseameti ees on kohad sisse võtnud ka kaks meeleavaldajat, kes ei kuulu Tegnelli fännklubisse.

"Nad eeldavad, et pandeemia kestab kaks aastat. Ja meil on juba praegu 3500 surnud inimest. Kui palju inimesi veel kahe aasta pärast hukkunud on?
Kuidas see okei on!? Ma ei saa aru," ütles meeleavaldaja Therese.

Sel päeval tuleb peaepidemioloogil vastata kümnetele küsimustele. Parasjagu on teravalt päevakorras küsimus, miks ei luba Tegnell jalgpalli profiklubidel mängudega alustada. Ka "Aktuaalne kaamera" saab nõutud mehe viivuks mikrofoni ette.

Johannes Tralla küsis Tegnellilt, kas tal on ka kõhklusi, et tema pioneerlik meetod võib olla vale.

"Ma arvan, et kõik, kes sellega töötavad, peaksid kahtlema. Meie lähenemine ei ole pioneerlik. Ma ütleks, et teiste riikide lähenemine on pioneerlik. Ühiskondade sulgemine, piiride sulgemine on miski, mida me pole sadu aastaid proovinud. Samas meie lähenemine on selline, mida oleme kasutanud paljude nakkushaiguste puhul viimased aastakümned," vastas Tegnell.

Tegnelli sõnul valmistub Rootsi paljudeks stsenaariumideks, ka võimalikuks uueks laineks. "Uurime praegu ühiskonna immuunsust ja see on oluline teadmine, kui hakkame sügiseks teist lainet prognoosima. Praegu on viiruse olukord Rootsis selline, et näeme juhtumite vähenemist. Intensiivravi palatite hõivatus ja haiglas
viibijate arv väheneb aeglaselt. Nii et ilmselt on meil haripunkt selja taga
ja näeme üha vähem nakatumisi," rääkis Tegnell.

Johan Giesecke lisas, et on veendunud, et valitud tee on õige. "Ma ei arva, et me ebaõnnestume. Ma arvan, et me ajame õiget asja. Kui vaadata Taanit, Norrat ja Soomet, siis nad jäljendavad Rootsit. Ka teised riigid Euroopas. Sest see on ainus viis piirangutest vabanemiseks," sõnas Giesecke.