Riigi majandus on saanud pandeemia tõttu vähem kannatada kui Euroopa riigid keskmiselt, samas ei erineta algselt märkmisväärselt karmimad piirangud kehtestanud lähinaabritest, kirjutab Financial Times.

Koroonaviirusega surnute arv on Rootsis suve jooksul selgelt langenud: juuni lõpust kuni juuli lõpuni langes surmade arv 86 protsenti. Samas on surmade arv viimastel päevadel tõusnud ning koroonaviirusega suremus on seni üks Euroopa kõrgemaid.

Rootslased ise on riigi koroonastrateegia suhtes endiselt jagunenud kahte. Üks riikliku strateegia häälekamaid kriitikuid, Karolinska ülikooli raku- ja molekulaarimmunoloogia professor Cecilia Söderberg-Naucler ütles, et Rootsile on antud teine võimalus ja seda ei tohi kasutamata jätta. "Meile on võimalus õppida ja teha asju, et takistada olukorral käest minemast," ütles ta.

Riikliku strateegia peaarhitekti, Rootsi peaepidemioloog Andres Tegnelli sõnul on surmade arvu tõus sügisel vältimatu, kuid samas ei prognoosita, et jõutakse samale tasemele, mis kevadel.

Tegnelli väitel on surmade arvu langusel selge seos karjaimmuunsusega, mis on Rootsi valitud strateegia üks eesmärke. Strateegia autorite hinnangul ollakse karjaimmuunsusele pealinnas Stockholmis juba lähedal. Kriitikute, kelle seas on ka epidemiolooge, sõnul ei vasta see kindlasti tõele.

Ühe kriitiku, viroloog Lena Einhorni sõnul ollakse karjaimmuunsusest veel üpris kaugel ning surmade arvu langus on tingitud pigem piirangutest.

"Me oleme sügise pärast väga mures. Me ei usu, et saame loota karjaimmuunsuse tekke peale. Kui Rootsi riik ei muudagi oma strateegiat, ei näe me sama, mida kevadel, sest eakad on nüüd paremini kaitstud, kuid (surmade) arv tõuseb kindlasti," lausus Einhorn.

Einhorni sõnul peaks Rootsi teiste riikide eeskujul nõudma maskide kandmist ja käskima kontaktsetel ehk nakatunuga kokkupuutunutel jääda karantiini.

"Meil on kuldne võimalus valida teine tee ja ennetada teist lainet. Aga me pole seda teinud ja see on murettekitav," ütles Einhorn.

Rootsi pole enam kõige vabameelsem

Oxfordi ülikooli seire järgi on Rootsis tänaseks karmimad piirangud kui näiteks Prantsusmaal, Austrias, Horvaatias või naabritel Norras ja Soomes. Norra, kus surmade arv elanikkonna kohta on 20 korda väiksem kui Rootsis, kehtestas pandeemia alguses küll karmimad piirangud kui idanaabril, kuid on nüüdseks nendest loobunud.

Teine Rootsi väheste piirangutega koroonastrateegia eesmärk oli võimalikult väike mõju majandusele. Vaatamata sellele tabas riigi majandust aprillist juunini suurim kahanemine alates teisest maailmasõjast, kuid ekspertide sõnul oleks langus olnud piirangutega veelgi suurem. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oli teises kvartalis Rootsis majanduslangus väiksem: vastavalt 11,9 ja 8,6 protsenti.

Samas on eksperdid märkinud, et võrreldes Prantsusmaa või Hispaaniaga oli Rootsis langus juba seetõttu väiksem, et riik sõltub märkimisväärselt vähem turismist, mida pandeemia tabas kõige rängemalt.

Aastaseks majanduslanguseks prognoositakse Rootsis praegu neli kuni viis protsenti, mis on sama, mida oodatakse ka näiteks Taanis ja Norras, kus piirangud olid palju karmimad.

SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist ütles ajalehele, et praegu on veel vara öelda, kas Rootsi valitud tee oli õige. Tema sõnul sõltub Rootsi majandus niivõrd palju muust Euroopast, et pigem peaks muretsema teise laine pärast peamiste kaubanduspartnerite juures.