Saksa eurosaadik ERR-ile: Saksa konstitutsioonikohtu otsus on liiga suureks paisutatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andreas Schwab
Andreas Schwab Autor/allikas: Erakogu

Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi kohta on Euroopas liiga suureks paisutatud, arvas Euroopa Parlamendi liige, Saksamaa CDU partei liige Andreas Schwab ERR-ile antud intervjuus.

Saksamaa kõrgeima kohtu otsus Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi kohta on üle nädala vana. Millise arutelu on see kaasa toonud Saksamaal?

Esiteks on selle otsuse olemus väga spetsiifiline Saksamaa konstitutsioonikohtu küsimus ja sellepärast ma arvan, et sellega tuleb tegeleda Saksamaal. Samuti kohustab see Saksamaa valitsust ja keskpanka sellele vastama. Ma arvan, et debatt kõikjal Euroopas on seda liiga suureks paisutanud.

Peamine sõnum on, et Euroopa Keskpank kui osa Euroopa institutsionaalsest korraldusest peab seletama oma otsuste proportsionaalsust. Proportsionaalsus on keskne põhimõte Euroopa õiguses ja Saksamaa õiguses ja nüüd on vaidlus Euroopa Kohtu ja Saksamaa konstitutsioonikohtu vahel, mida proportsionaalsus tähendab. Ka juristide jaoks - ja mina olen jurist - on see vahel väga keeruline. Ma arvan, et me peame leidma lahenduse ja me leiame selle.

Vastab tõele, et ka Saksamaal käib arutelu ja on öeldud, et see kohtuotsus tuleb veidi valel ajal, sest samal ajal käib mõnes idapoolses riigis arutelu õigusriigi põhimõtete üle, aga samas võib Saksamaa kohtu kaitseks öelda, et otsuste langetamisega ei saa ootama jääda ja vale momendi pärast ei saa teistmoodi otsustada.

Mina arvan, et järeldus sellest on, et meil on aeg keerukate küsimuste arutamiseks ühiste väärtuste tasemel. Mul ei ole kahtlusi selles, et Saksamaa kohus jagab täpselt neid samu väärtusi kui Euroopa Kohus, see on pigem täpsustamine, mida proportsionaalsus tähendab ja selle avalikkusele seletamine.

Te ütlesite, et Saksamaa peab probleemi lahendama. Kuidas see peaks välja nägema, kas Bundesbank (Saksamaa keskpank) peaks kohtule selgitusi jagama?

Me alles mõtleme selle üle, kuidas kohtuotsusele vastata, aga liidukantsler Merkel ütles Bundestagis väga selgelt, et föderaalvalitsus töötab koos keskpangaga selle nimel, et proportsionaalsus oleks tagatud. Ja samal ajal ütles ta, et toetuse liikumine Euroopas põhjast lõunasse peab olema tehtud läbipaistvamal viisil eelarves. Praegu me arutame järgmist pikaajalist eelarvet, MFF-i ja seal saab seda juba nüüd silmas pidada.

Kas Euroopa Liit peaks alustama Saksamaa vastu rikkumismenetlust?

Ma olen sellest samuti kuulnud. Ma ei arva, et see on hea mõte, sest see on väga tehniline küsimus ja ma ei usu, et rikkumismenetlus aitaks selle lahendamisele kaasa. Ma arvan, et me peame sellega tegelema väga tehnilisel tasemel ja tagama, et Saksamaa valitsus, mis on sellega seotud, annaks selge vastuse.

Te ütlesite tsiteerides kantsler Merkelit, et see, mida me euroalal teeme, peaks olema läbipaistvam. Kas euroala arhitektuuri tuleks selguse huvides muuta?

Endine Euroopa Keskpanga president Mario Draghi on juba öelnud, et me ostame aega, pärast seda kui ta lubas euro kaitseks teha, mida iganes vaja. Ma arvan, et Euroopa Keskpank tegi aega ostes õigesti, aga samamoodi on õige, et mitte kõik valitsused ei ole suutnud seda aega kasutada. Nii et küsimus seisneb selles, kuidas saab järgmisi meetmeid kasutusele võtta samas vaimus, aga teistsugustel õiguslikel alustel. See on väga tundlik küsimus isegi keskpankuritele, keeruline küsimus, mida ma ei saa lihtsalt kommenteerida.

Ma arvan, et selgitused avalikkusele on olulised, et nad mõistaksid paremini poliitikat. Samal ajal on finantsturud globaalselt keerukad ja seetõttu me peame oma vastuses kohtuotsusele väga targalt tasakaalu otsima.

Kas see võib tähendada aluslepingu muutmist või ühist eelarvet?

Saksamaa kohus ei saa anda siin juhiseid. Konstitutsioonikohus saab arutada üksnes spetsiifilist küsimust, millega on tema poole pöördutud, ja nad on leidnud, et Euroopa Keskpanga tegevuse proportsionaalsuse aspekt, mida hindas Euroopa Kohus, ei ole täidetud nii, nagu seda nõuab Saksamaa põhiseadus. See proportsionaalsus on Euroopa põhimõte, mis on kinnistatud Saksamaa seadusandluses, Saksamaa näide on siin teatud moel mõõdupuuks võetud. Aga see ei anna mingeid juhiseid, mida Euroopa Liit peaks tegema.

Poliitika on võimaliku tegemise kunst ja mitte unistamine. Ja me peame ausalt tunnistama, et aluslepingute muutmine on praegu väga vähetõenäoline. Ja see ei tähenda, et lepingud ei annaks meile juba praegu palju võimalusi oma tegevust parandada, kui me ainult suudame ja tahame seda teha – nõukogu, komisjon ja parlament. Ja see on ainus järeldus, mida me saame praegu teha.

Euroala ühine eelarve?

On palju võimalusi. Meil on lepingu artikkel 123, mille järgi võib erilises olukorras kasutusele võtta erilise rahastamise, sealhulgas Euroopa Liidu võlakirjad, mis on midagi muud kui eurovõlakirjad, sest vastutus oleks meil kõigil ühiselt ja ka kulutamise olemus oleks sama kõikjal Euroopas. See on midagi, mida Euroopa Liit saab teha.

Euroala ise peab vaatama, mida nemad saavad teha. On riike, mis ei kuulu euroalale, aga mida need sammud võivad samas mõjutada. Nii et võimalusi on, küsimus on selles, milles Euroopa poliitikud jõuavad enamuse toetuseni. Seda ootame meie ka, sest Euroopa Komisjon tuleb varsti välja järgmise pikaajalise eelarve ettepanekuga ja me vaatame seda kohtuotsuse valguses.

Eestist vaadates tundub see arutelu väga saksapärane. Võib-olla on kogu see euro sakslastele veidi frustreeriv. Võib-olla igatsevad paljud sakslased endiselt Saksa marka ja vaatavad, et raha läheb Lõunasse. Kuidas teie seda meeleolu tajute?

Euroopas on nii nagu kõikjal maailmas ja eriti USA-s, kus öeldakse, et kogu poliitika on kohalik. Tavaline Saksa kodanik läheb hommikul tööle, loeb veidi ajalehte lõuna ajal ja läheb õhtul koju tagasi televiisorit vaatama ja teda ei huvita eriti Euroopa lepete keeruline struktuur. Tavalised sakslased on väga õnnelikud kui asjad lähevad hästi ja euroga on asjad läinud väga hästi nii Saksa majanduse jaoks kui ka Saksamaa jaoks üldiselt. Me ei peaks tegema valesid järeldusi.

Jah, on tõsi, et mõned eksperdid muretsevad intresside kaotuse pärast Saksamaale, aga teised inimesed reaalses majanduses oleksid mures töökohtade kaotuse pärast kui intressimäärad oleksid kõrgemad, see on väga keerukas majanduslik vaidlus, mida on väga keeruline avalikkusele seletada. See, mis lõpuks loeb, on poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne heaolu Saksamaal Euroopa keskel. Ja euroga on meil läinud siiani üsna hästi ja me tahame sellega jätkata.

Saksa konstitutsioonikohus otsustas mai algul, et ECB peab tõendama, et euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogramm on proportsionaalne, või muidu ei lubata Saksa Bundesbankil selles enam osaleda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: