Analüütik ERR-ile: Saksa kohtu otsus võib õõnestada Euroopa Keskpanga iseseisvust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rolf Langhammer
Rolf Langhammer Autor/allikas: Erakogu

Kieli Maailmamajanduse Instituudi analüütik Rolf Langhammer rääkis ERR-ile antud intervjuus, et Saksa konstitutsioonikohtu otsus ei mõjuta Euroopa Keskpanga praeguseid programme, kuid sellel võib olla mõju panga iseseisvusele.

Mida Saksamaa ökonomistid sellest kohtuasjast arvavad?

See on väga eriline olukord ja kohtuotsus. See ei puuduta praegust pandeemia ostuprogrammi (PEPP), see käib vana, 2015. aasta programmi kohta, see on väga oluline. See nõuab lihtsalt selle programmi plusside ja miinuste paremat selgitamist. Siin on Saksa taust ehk miinused hoiustajatele ja elukindlustusfirmadele ja nii edasi ehk see on see, mida Saksa konstitutsioonikohus tahab näha. See on muidugi ebatavaline, aga ma arvan, et selle saab korda ajada. Ei ole mõtet nutta mahaloksunud piima üle, vaid otsus on tehtud, küsimus on nüüd, kuidas seda kohtuotsust täita.

Kui hästi argumenteeritud see kohtuotsus on? Kas sellele on majanduslikult kerge vastata?

Sellel ei ole otsest mõju majandusele ega Euroopa Keskpanga praegustele programmidele, aga sellel võib olla mõju Euroopa Keskpanga iseseisvusele suhtes riiklike konstitutsioonikohtutega. See on muidugi suur küsimärk. Sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed ja see võib õõnestada Euroopa Keskpanga iseseisvust, kui seda halvasti menetletakse, sellega tuleb väga ettevaatlikult ringi käia.

Mina leian, et meil on olemas kogu info, mida Saksamaa konstitutsioonikohus nõuab, kõik dokumendid ja kogu info on kättesaadav. Küsimus on selles, kuidas seda kohtule esitada. Minu arvates ei ole näo säilitamiseks ja Euroopa Keskpanga iseseisvuse säilitamiseks võimalik, et keskpank ise otse vastab kohtuotsusele. Seda peab tegema vahendaja ja selleks on ideaalses rollis Saksamaa keskpank. Saksamaa keskpangal on olemas kogu info ja ta saab kaudselt läbi Saksamaa valitsuse saata selle konstitutsioonikohtule ja kohus ütleb, et selge ja me oleme probleemi lahendanud.

Aga loomulikult, Saksamaa on suur hoiustaja ja hoiustajad on selle kohtuotsuse üle väga rõõmsad. Mina ei ole selle üle rõõmus, sest see loob palju ebakindlust ja probleeme institutsioonidevahelises kommunikatsioonis, aga igal juhul ma arvan, et probleem on hallatav, kui Euroopa Keskpanga iseseisvus jääb kaitstuks. See on väga tähtis. See ei ole küsimus sellest, et Euroopa Keskpank ületab oma volitusi. Keskpank peab tagama euro stabiilsuse ja Euroopa rahapoliitika toimimise. Euroopa Keskpank ei ole samas positsioonis nagu USA Föderaalreserv, millel on palju eesmärke, sealhulgas ka majanduspoliitikasse sekkumine. See ei ole Euroopa Keskpanga ülesanne. Aga see ei ole Saksa kohtu küsimus. Küsimus on pigem selles, et ei ole piisav öelda, mida iganes vaja, vaid vaja on paremini seletada plusse ja miinuseid ja öelda, miks on võetud vastu selline otsus.

Kas seda on kohtule lihtne seletada, kas proportsionaalsus on piisavalt põhjendatud?

Jah, ma arvan, et on küll. Euroopa Keskpanga ülesanne ei ole tagada Saksa hoiustajate tulu. Seda on öelnud ka Saksamaa keskpank ja härra Weidmann (Saksamaa keskpanga Budesbanki president), et see ei ole Euroopa Keskpanga ülesanne. Nii et see on selge. Aga sellel on tagajärjed paljude sektorite jaoks pankades, sealhulgas muidugi kõiksugustele kindlustusfirmadele, elukindlustusfirmadele, sellel on võib-olla tohutu mõju kinnisvarahindadele.

Küsimus on selles, kas madala intressi põhjus on tõesti Euroopa Keskpanga tegevus või on meil tegu globaalse probleemiga, et inimesed säästavad liiga palju ja investeerivad vähe ja seetõttu on intressid madalad. See on akadeemiline arutelu, aga ma arvan, et Euroopa Keskpangal on kõik vajalikud materjalid, et näidata oma otsuste asjakohasust, küsimus on ainult selles, kuidas need materjalid esitada.

Kas pikaajalises perspektiivis tuleks euro arhitektuuris midagi muuta, sest Euroopa Keskpank on sunnitud käima oma piiridel ja midagi näib puuduvat, et rahaliit normaalselt toimiks?

See on oluline punkt. Proua Lagarde juba ütles, et ta muudab kommunikatsiooni avalikkusega ja seda tuleb teha, see on väga tähtis. See suurendab Euroopa Keskpanga usaldusväärsust ja parandab reputatsiooni, kui ta suudab paremini oma otsuseid seletada. See on kommunikatsiooni küsimus.

Praegu me oleme muidugi kriisiolukorras. Nagu ma varem ütlesin, siis pandeemia varaostuprogrammi ei ole kahtluse alla seatud kohtu poolt. Me oleme praegu pretsedenditus olukorras, mida me ei ole viimase 100 aasta jooksul näinud. Sellises olukorras peab Euroopa Keskpank muidugi tõepoolest paremini selgitama, mida ta teeb. Et jah, meil on spetsiifiline eesmärk, aga teised institutsioonid, sealhulgas valitsused peavad täitma oma ülesandeid ja kohustusi. Ja mida me oleme kogu aeg viimastel aastatel rääkinud - et Euroopa Keskpank on valitsustele aega ostnud eelarvepoliitika tegemiseks. Kahjuks ei ole mitte kõik valitsused seda tööd korralikult teinud ja see on tulevikku silmas pidades põhiline probleem.

Mida te selle all mõtlete?

Eelarvepoliitika peab tagama, et valitsused suudavad alati oma võlgasid teenindada, et võlad on jätkusuutlikud. Loomulikult riigid on väga erilised loomad, nad ei muutu maksujõuetuks, nad ei pea tagasimaksete pärast põhimõtteliselt muretsema, aga nad peavad tagama piisava majanduskasvu, et nad suudaksid intresse tasuda. Paljud euroala riigid ei suuda seda. Ma ei taha praegu kõigile sellistele riikidele nagu Itaalia ja Kreeka näpuga näidata, nad on samuti väga erilises olukorras, aga probleem on selles, et majandus on struktuurselt liiga nõrk, et pidada vastu tormidele nagu meil praegu on.

Euroopa Keskpank peab ütlema, et riikidel on samuti kohustus ellu viia majandus- ja eelarvepoliitikat ehk jälgida kulutusi ja leida parem maksubaas ja nii edasi. See on valitsuse töö. Tööjaotus Euroopa Keskpanga ja valitsuse vahel peab olema selge. Minu mure tuleviku pärast seisneb selles, et meil on kogunenud niivõrd suur võlakoorem, et Euroopa Keskpank ja riiklikud keskpangad muutuvad valitsuste kaasvõitlejateks ja valitsused saavad neilt välja pressida võlgade katmist. See ei peaks olema keskpanga ülesanne.

Kas seda kohtuotsust võib võtta ka märgina sakslaste frustratsioonist kogu euro asja vastu. Võib-olla te igatsete endiselt tagasi Saksa marka?

Ainult väga nappides ringkondades Saksamaal. Enamus sakslastest - võib-olla ma kuulun valesse gruppi - on innukad eurooplased ja me näeme kui õnnelikud me oleme Euroopas võrreldes olukorraga USA-s või mujal maailmas. Ma arvan, et valdav enamus on sellel seisukohal. Alati on muidugi olnud väiksed seltskonnad, kes on algusest peale olnud euroga rahulolematud ja nad tunnevad end praegu konstitutsioonikohtu otsuse tõttu tugevamana, aga ma arvan, et see ei ole õige tee.

See on probleem hoiustajatele ja euroskepikutele.

Hoiustajatele jah, aga muidugi võib öelda ka seda, et madal inflatsioon on hoiustajatele hea ja nii edasi, ei ole nii lihtne öelda, et hoiustajad alati kannatavad. Probleem on moonutustes ja selles, et erandlik muutub normaalseks.

Kas me tõepoolest jääme madalate intressimäärade ja madala inflatsiooni juurde pikkadeks aastateks? Meil on vaja nominaalselt majanduskasvu, me maksame makse nominaalselt tulult, me maksame oma võlgasid nominaalsest sissetulekust ja meil on vaja veidi suuremat inflatsiooni ja meil ei ole seda. Inflatsioon on hea laenajatele, nad saavad oma võlgadest lahti, küsimus on, kuidas saavutada korralik inflatsioon, mis ei välju kontrolli alt. See on tuleviku ülesanne.

Aga jah, mõned Saksa hoiustajad on olnud frustreerunud algusest peale, aga praegu kriisis nad näevad ka seda, kui hea on, et me saame toetada oma naabreid, sest me sõltume oma naabritest. Mõned inimesed ütlevad, et me oleme oma naabrite pantvangid. See ei ole õige. Me oleme osa ühtsest turust, me oleme tugev osa sellest ja me sõltume ka riikide nagu Itaalia ja Kreeka majanduslikust tugevusest, me vajame nende tugevust. See on oluline ka meie ellujäämisele kriisis. Seda me püüame ka avalikkusele selgitada nii palju kui suudame. Ja alati jääb vähemus poliitilise spektri paremas servas, kes leiavad, et riiklik lähenemine on õige ja see on vale.

Saksa konstitutsioonikohus otsustas mai algul, et ECB peab tõendama, et euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogramm on proportsionaalne, või muidu ei lubata Saksa Bundesbankil selles enam osaleda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: