Saksa poliitik ERR-ile: Euroopa Keskpank ületab viiruse abipakettidega oma mandaati ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Bernd Lucke
Bernd Lucke Autor/allikas: SCANPIX/imago images/Gerhard Leber

Üks Saksa konstitutsioonikohtusse Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi kohta kaebuse esitanutest on Saksa majandusteadlane, parteide AfD ja LKR asutajaliige, endine europarlamendi saadik Bernd Lucke. Ta ütles ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa Keskpanga varaostuprogrammil on suured kõrvalmõjud, mis sekkuvad riikide majanduspoliitikasse ning tema hinnangul ületab pank ka koroonaviiruse abiprogrammidega seoses mitmes küsimuses oma mandaati.

Kuidas te tähistasite teie jaoks head kohtuotsust?

Me ei tähistanudki seda korralikult. Läksime kohtust välja ja võtsime kohvi, mida oli piisavalt raske leida, sest kõik on koroonaviiruse tõttu kinni. Kõik kohad olid kinni.

Mis te arvate, mis nüüd juhtub? Mulle tundub, et Saksamaa poliitikud püüavad asja lahendada nii, et valitsus ja keskpank annavad mingid selgitused konstitutsioonikohtule ja nad loodavad asja nii ära lahendada. Mida te sellest arvate?

Esiteks, ma arvan, et ei ole mingit probleemi, sest kohus nõuab üksnes seda, et Euroopa Keskpank püsiks oma mandaadi piires, et aluslepingud kehtiksid ja et keskpank ei ületaks oma mandaati. Piisab kui keskpank esitab oma proportsionaalsuse hinnangu. Seda on minu meelest oluline teha, sest PSPP-l (keskpanga varaostuprogramm) on minu meelest üsna suured kõrvalmõjud, mis sekkuvad siseriiklikusse majanduspoliitikasse. Sellel on negatiivne mõju hoiustajatele ja valitsuse eelarvealgatustele, madalad intressid võimaldavad zombie-ettevõtetel eksisteerida. Euroopa Keskpank peab kõike seda hindama. Kohus ütleb, et see on nende kohustus, nii et miks nad ei taha seda teha.

Euroopa Keskpank ütleb, et pole nende asi vastata riiklikule kohtule. Ja ma saan aru, et ka Saksamaa poliitikud kavatsevad selle teema ära lahendada Saksamaal.

Jah, Euroopa Keskpank ei pea vastama Saksamaa kohtule, teil ja keskpangal on täiesti õigus. Küll aga on Euroopa Keskpanga kohustus püsida aluslepingute raamides. Aluslepingud ütlevad, et rahapoliitika on Euroopa Liidu eksklusiivne õigus, aga majanduspoliitika on liikmesriikide pädevuses. Kui Euroopa Keskpank teeb poliitikat, millel on tõsised majanduspoliitilised tagajärjed, siis peab ta neid hindama, ta ei saa teha seda, mida ta tahab teha, ilma uurimata, kus ta satub konflikti oluliste majanduspoliitiliste aspektidega liikmesriikides.

Kuidas see saab teie arvates lahendatud?

Ma arvasin alguses, et Euroopa Keskpank esitab proportsionaalsuse hinnangu ja meie valitsus ning parlament on kohustatud seda uurima ja vaatama, kas nad on veendunud, et keskpanga poliitika on proportsionaalne, arvestades seda kahju, mida see kaasa toob Saksamaal ja mujal euroalal. Mõne päevaga on selgeks saanud, et Euroopa Keskpank ei taha vastata Saksamaa kohtule. Kui nad ei taha esitada proportsionaalsuse hinnangut, siis ei saa Saksamaa Bundesbank enam varaostuprogrammis osaleda. Siis nad kukuvad lihtsalt sellest välja. See ei ole suur probleem, sest Bundesbank ostab ainult Saksamaa valitsuse võlakirju ja neil on piisavalt ostjaid turul, nii et Bundesbank ei pea neid ostma.

Kas te ei arva, et Bundesbank annab lihtsalt selgitused kohtule ja kohus leiab, et väga hea, jätkake ja kõik jätkub nagu seni?

Ma olen üsna kindel, et see ei lähe niimoodi, sest kohus ütles selgelt, et Euroopa Keskpank peab selgitama oma poliitika proportsionaalsust. Ei piisa sellest, kui üks riiklik keskpank Euroopa Keskpanga süsteemis on arvamusel, et see on proportsionaalne, mida Euroopa Keskpank teeb. See peab olema Euroopa Keskpanga nõukogu hinnang. Kogu see jutt, et andke see asi Bundesbankile, kes ajab asja korda, ignoreerib otsuse olulisi aspekte.

Millised plaanid on teil ja teistel kaebuse esitajatel, kas te kavatsete kohtuteed jätkata, kui lõpptulemus teid ei rahulda, või on teil uusi aspekte, mida kohtus vaidlustada?

Kõigepealt me ootame ja vaatame, mida Euroopa Keskpank teeb, pall on selgelt nende väljakupoolel. Kui Euroopa Keskpank ignoreerib kohtuotsuse tagajärgi, siis me mõtleme oma järgmiste sammude peale. See võib tähendada, et me esitame uue kaebuse Karlsruhe kohtule.

Lisaks on täiendavad asju, mis vajavad lahendust. Seal on uus pandeemiaga seotud programm PEPP, mis minu meelest rikub neid kriteeriume, mille kohaselt meie kohus võlakirjade ostmist aktsepteeritavaks peab. Me arvame, et Euroopa Keskpank peab selle korda tegema. Nad peavad paika panema väljumisstrateegia kõigi oma võlakirjaostuprogrammide kohta. See on Karlsruhe kohtu nõue. Kui nad seda ei tee, siis me tõenäoliselt vaidlustame selle juriidiliselt.

Siis on uus programm, kus ESM-i raames avatakse riikidele krediidiliin koroonaviirusega seotud kulude katteks. Aluslepingute sõnad piiravad selle võimaluse olukorraga, kus euroala finantsstabiilsus on ohus, mis ei ole praegu jutuks. Nii et on mitmeid niinimetatud ultra vires küsimusi, kus Euroopa Keskpank või teised Euroopa Liidu institutsioonid ületavad oma mandaati. Meie tahame, et institutsioonid püsiksid aluslepingute piires ja ei teeks lihtsalt mida iganes nad tahavad.

On palju inimesi, kes pöördusid kohtusse - on ettevõtjaid, poliitikuid ja palju erinevaid inimesi. Mis teid ühendab?

Meil on ühesugused vaated Euroopa Keskpanga poliitika suhtes. Me ei koordineerinud seda omavahel, me ei teadnud isegi, et teised inimesed olid sisse andnud samasugused kaebused. Kohus otsustas, et kõik need kaebused puudutavad sama asja ja nad panevad need kokku. Oli tore näha, et teised inimesed jagasid meie vaateid.

Mis teie jaoks isiklikult oli nii oluline, et te läksite kohtusse?

Ma olen erialalt majandusteadlane, ma olen professor ülikooli ja sel ajal olin ma ka poliitik. Ma olen sügavalt veendunud, et meie institutsioonid peavad olema kontrollitavad võimu rakendamisel. Euroopa Keskpank on eriti keeruline juhtum, sest põhjendatult on ta loodud iseseisva organisatsioonina. Ta ei ole ühegi parlamendi ega valitsuse kontrolli all. Teda saab kontrollida üksnes kohus. Ma pean seda väga oluliseks, et kohtulik kontroll on olemas selles mõttes, et kohus jälgib, et keskpank ei ületa oma mandaati. Mandaadi piires on Euroopa Keskpank loomulikult täiesti iseseisev ja võib teha seda, mida vajalikuks peab. Aga ta ei tohi ületada talle antud volitusi.

Mida te arvate kriitikast selle kaebuse taga olevate inimeste kohta. Öeldakse, et jah võib-olla te osutate nõrkadele kohtadele, aga te ei paku lahendusi?

Kõigepealt, ma ei arva, et me peaksime näitama lahendusi. Me lihtsalt ütleme, et on olemas seadused, millest tuleb kinni pidada nii nagu meilt kõigilt oodatakse seaduse järgimist. Aga me oleme ka ökonomistid ja me pakuma ka lahendusi.

Mina isiklikult olen veendunud, et kõik riikide võlakirjade ostmised ei ole üldse vajalikud. Iga riik saab oma võlakirju turul müüa ja Euroopa Keskpank ei pea seda rahastama rahatrükiga. Me oleme tohutult hulgal raha juurde trükkinud viimastel aastatel. See ei ole avaldanud mõju inflatsioonimäärale, mis oli Euroopa Keskpanga eesmärk. Inflatsioon jääb endiselt alla 2%. Aga see on läinud hoiustajatele, ettevõtetele ja pankadele palju maksma. See programm tuleb lõpetada, see kahjustab meid.

Võib-olla ei saa eurot üldse olla, meil on nii erinevad majandused ja Euroopa Keskpank peab töötama nende kõigi heaks?

Kõik kes euroalaga liitusid teadsid et nad liituvad ühise rahaga ja seda tehes, lubasid kõik riigid et nad suudavad teha vajalikke muutusi, et teiste euroala riikidega konkureerida ja koostööd teha. Nad peavad seda lubadust täitma ja tegema vajalikke struktuurseid reforme, kui nad peavad seda vajalikuks, nad võivad kasutada eurot maksevahendina, aga kui neil on probleeme, siis tuleb need ise lahendada. See ei ole Euroopa Keskpanga ülesanne neid rahatrüki abil välja osta.

Te rääkisite hoiustajate probleemidest, aga võib-olla see annab teisalt Saksamaa majandusele häid võimalusi, sest odav raha tähendab rohkem võimalusi saksa kaupasid müüa ja rohkem töökohti?

On kahju ja on kasu, mis puudutab Saksamaad. Teil on õigus, et laenuvõtjad Saksamaal naudivad tõepoolest madalaid intressimäärasid. Aga teisel pool on hoiustajad ja inimesed, kes elavad oma varalt teenitavalt tulult ja tahavad saada head pensioni. Neid inimesi Euroopa Keskpanga poliitika kahjustab, varaostuprogrammil on neile negatiivne mõju.

Ma arvan, et mõlemat poolt tuleb kuulata ja minu tunne on, et valitsus kuulab alati rohkem neid inimesi, kes räägivad, et meil on vaja rohkem raha, sest meil on nii suured võlad ja kunagi ei mõelda neile inimestele, kes on kõvasti töötanud ja säästnud, et kindlustada hea sissetulek vanas eas ja kes nüüd kogevad, et nende pensioni väärtus on poole võrra vähenenud. See on suur probleem, mida me tekitame ja millele tuleb mõelda ja mis peab moodustama osa proportsionaalsuse hinnangust.

Kuidas teil läheb ja millega te tegelete? Võib-olla Eesti inimesed teavad, et te olite seotud AfD-ga, te lahkusite sealt ja moodustasite uue partei, te ei ole enam Euroopa Parlamendi liige, kuidas teil läheb?

Ma ei ole enam poliitik, mu uus partei ei olnud edukas, ma olen tagasi tõmbunud ja nüüd olen ma lihtne ülikooliprofessor majanduses. On tõsi, et ma olin AfD asutaja, aga siis oli see täiesti teistsugune partei kui praegu.

See partei oli loodud sellepärast, et me olime kriitilised oma valitsuse Euroopa poliitika suhtes, kõigi nende võlgade ja väljaostmiste suhtes eurokriisi ajal. Selle partei võtsid üle migratsioonivastased ja islamivastased, see ei olnud meie poliitiline suund ja me pidime parteist lahkuma, sest meil ei olnud enam enamust. Minu uus partei ei ole olnud edukas, inimesed ei ole nii huvitatud eurost ja Euroopa poliitikast, kui 2013. aastal ja nüüd olen ma poliitikast tagasi tõmbunud.

Saksa konstitutsioonikohus otsustas mai algul, et ECB peab tõendama, et euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogramm on proportsionaalne, või muidu ei lubata Saksa Bundesbankil selles enam osaleda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: