Seoses Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärkidega tuleb Eestis aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsendi võrra ja sellega seotult on alustatud raudteede elektrifitseerimise projektiga, mida viib läbi AS Eesti Raudtee.

Raudteede ümberehituse algus on planeeritud 2022. aastaks ning ehituse lõpp on praeguse seisuga planeeritud aastaks 2028.

Kolmapäeval pöördusid valitsuse poole Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning SA Võrumaa Arenduskeskus, et teavitada soovist elektirifitseerimise lõppedes tõsta reisirongide kiiruspiiranguid kuni 240 kilomeetrit tunnis.

2021. aastaks on AS Eesti Raudtee planeerinud tõsta Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel rongide liikumiskiirust kuni 135 kilomeetrini tunnis, kuid omavalitsuste sõnul peaks olema raudteede ehitamisel eesmärgiks tõsta neil liinidel kiirust kuni 240 kilomeetrini tunnis. Liinidel Tartu-Valga ja Tartu-Koidula soovivad omavalitused tõsta liikumikiirust kuni 160 kilomeetrini tunnis.

Piirkiiruste tõstmise tõttu toovad omavalitsused esile ka suurema tähelepanuvajaduse raudteeliikluse ohutusele, et piirkiiruste kasvades oleksid raudteeületuskohad ohutud ning takistatud oleks raudteede ületamine selleks mitte ettenähtud kohtades.

Samuti tuleb nende sõnul kaaluda raudteeühenduste taastamist Haapsalu-Rohuküla suunal, Valga-Koidula raudteelõigu rekonstrueerimist ja uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol.

Omavalitsuste ühispöördumises oli ka ettepanek planeerida aegsasti ja piisavas mahus vahendid reisirongiliiklust korraldavale operatoorile Eesti Liinirongid AS elektrifitseeritud raudteel liikluse korraldamiseks, mis arvestab nii nõudluse kui ka liikumiskiiruste kasvuga.