Kaitseminister Luik: mõeldamatu, et koroona tõttu läheb Eesti armee koju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Luik
Jüri Luik Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitseminister Jüri Luik on harjunud vaenlast nägema. Nüüd pole vastast näha. Aga Eesti peab koos liitlastega ja mitte-liitlastega koroonaviiruse tõrjumiseks ühist kaitsesõda. Kas selle teoreetilises lõpus paistab hoopis teistsugune maailm?

Kaitseminister on eriolukorraga tegeleva valitsuskomisjoni liige. Kas Eesti kehtestas eriolukorra liiga hilja?

Ei. Eesti kehtestas eriolukorra õigel ajal.

Räägitakse, et teie oleksite seda varem teinud.

Ma arvan, et see oli õigeaegne. Eriolukord ei saa olla tühi sümbol.

Sellel valitsuse istungil [12. märtsil] toodi lauale rida tõsiseid abinõusid, kus osutus vajalikuks eriolukorda kasutada.

Kaitsevägi andis tsiviilsektorile tänaseks 800 000 näomaski. Kuidas saab sõjavägi veel koroonaviiruse ajal riiki ja ühiskonda aidata?

Jumal tänatud, et meil on vabatahtlik, kuid sõjaväline organisatsioon – Kaitseliit, mille liikmed on saanud väljaõppe, neil on relvastus ja neil on võimalik tõsiselt toetada politseid Eesti piiridel.

Valitsus sulges ju kõik Eesti piirid, mis ei tähenda mitte ainult piiripunkte, vaid ka "rohelist piiri" Eesti-Läti ja Eesti-Venemaa vahel. On selge, et ainult politseipatrullidest seal ei piisaks, praegu ongi väljas ühised patrullid, kusjuures kaitseliitlastel on ka relva kasutamise õigus. Loodetavasti ei lähe seda vaja.

On ka naiskodukaitse, kes teeb head tööd mobiilsete, telkides asuvate testimiskeskuste organiseerimisel. Oleme saatnud abi häirekeskustele. Jne.

Kuigi kriisi lahendamist juhivad tsiviilvõimud, mis on loogiline, on meil päris palju vahendeid, et neid aidata.

Mitmes riigis patrullivad sõjaväelased tänaval, et hoida valitsuse kehtestatud piiranguid. Kas ja millal see Eestis juhtub?

Ma ei tahaks selle teemaga spekuleerida. Minu jaoks on kõige olulisem, et Eesti inimesed ise ennast ja oma lähedasi hoiaksid.

Aga te ei välista seda?

Loomulikult on Kaitseliit ja kaitsevägi valmis täitma erinevaid ülesandeid. Kuid me ei saa panna igale tänavanurgale, ja seda pole ka vaja, vormis inimest eriolukorra korraldusi kehtestama.

Usun, et Eesti riigil on piisavalt politseilikke vahendeid, et saavutada eriolukorra korralduste täitmine. Ma olen kindel,  et eestlased on ise distsiplineeritud, arukas rahvas.

Kui eriolukord pikemalt kestab, võime näha, ja see ei ole öeldud etteheitena, kuidas politseil võib jõudu väheks jääda.

Me oleme politsei käsutuses: kui meid palutakse ja kui on vajadus uute ülesannete täitmiseks, siis loomulikult oleme selleks valmis. Kõik ülesanded ei pea olema seotud püsside kandmisega...  

Ma ei tahaks spekuleerida, kuidas olukord täpselt areneb. Aga on selge, et oleme kõigiks võimalusteks valmis.

Ja Kaitseliidule on antud eelhoiatus, et neid võib vaja minna Eestis ka mujal, kui ainult "rohelisel piiril"?

Kaitseliidule on antud eelhoiatus, et võib olla vaja rohkem kaitseliitlasi, kui praegu saatsime teenistusse piiri kaitsele – seal on 150 meest, kes tegutsevad 12-tunniste vahetustega.

Teisipäeval käisin Ida-Virumaal, kohtusin Narvas kaitseliitlastega. Nende malevkond osaleb samuti piiri kaitsel, aga me proovime roteerida sinna ka teiste Ida-Virumaa kaitseliitlaste üksuste võitlejaid, sest see kogemus on meil täiesti unikaalne. Me ei ole kunagi enne teinud piiril ühispatrulle politsei ja Kaitseliiduga. Nad on teistes olukordades, näiteks õppustel koos töötanud.

Kaitseliitlased saavad siin [piiril] väga hästi hakkama, politsei andis neile ainult kõige parema hinnangu. Õnneks, peab ütlema, on piiri praegu väga, väga rahulik.

Kui koolilõpetajate riigieksamid lükkuvad juulikuuse, siis mis saab tänavu suvel ajateenistusse võtmisest?

Selle kohta ei ole me lõplikku otsust langetanud, väga palju sõltub, kui kaua kriis kestab. On selge, et Eestis kaitsevõimekus peab olema pidev. Meie liitlased Eestis on samamoodi kasarmutes, keegi ei ole koju lahkunud. Nii on ka mõeldamatu, et Eesti armee läheb koju. Eriolukord kestab 1. maini..

Kui riigieksamid lükkuvad juulikuusse, nagu haridusminister ei välistanud...

See võimalus on täiesti olemas.

... siis ei saa juulikuus võtta ajateenistusse koolilõpetajaid?

Jällegi, tegemist on keeruliste otsustega, mis puudutavad meie kaitseväe võimekusi. Raske praegu ennustada, kuidas see kõik toimub, analüüsime pidevalt olukorda.  Hetkel ei tööta viiruse tõttu meie arstlikud komisjonid.

Iga-aastane suurõppus Kevadtorm tõmbub seekord koomale.

Tõmbub tublisti koomale, sest me ei pea õigeks kutsuda õppusele reservväelasi ja kaitsevägi teeb Kevadtormi oma praeguste jõududega. On ka teine oluline aspekt – õppus toimub meie polügoonidel, kuigi tavapäraselt toimub Kevadtorm laial territooriumil, tsiviilmaadel. Seda me nüüd ei tee, et vältida nakatamise ja nakatumise ohtu.

Kuid ajateenijad saavad enda lõpueksami Kevadtormiga siiski tehtud?

Ajateenijad saavad sellega lõpueksami tehtud, mis ongi oluline. Meil on ju reservarmee ja peame pidevalt värskendama enda kiirreageerimise reservi.

Ma rõhutan: vaatamata koroonaviirusele ei ole meie geopoliitiline asend Venemaa kõrval kuidagi muutunud ja ohud, mis puudutavad sõjalisi kriise, on endiselt sama kanged. Seetõttu peab kaitsevägi olema ka praegu valmis täitma kõiki oma ülesandeid.

Ohud ei ole muutunud, olud on muutunud. Ameeriklased tõmbavad koomale õppust Defender 2020, mis pidi olema Euroopas viimase aja suurim omataoline.

Jah. Meile oli see õppus midagi, mida väga ootasime, sest Defender pidi harjutama kõige olulisemat elementi NATO kaitses – Ameerika vägede juurdetoomist Euroopasse. Õnneks toodi õppuse esimeses faasis Euroopasse juba 6000 sõdurit ja palju tehnikat, seega osaliselt õppus siiski toimus. Kahjuks ei jõudnud Defender tõesti Balti riikidesse, väga piiratult viiakse õppus läbi Poolas, kasutas seal paiknevaid USA vägesid.

Defender ei olnud kaugeltki ainuke õppus, mis tühistati, näiteks Norras jäeti ära NATO õppus... Aga oluline on mõista, et need [USA] väed on olemas, nad ei ole kuhugile kadunud, kui neid vaja on.

Me siiski näeme, kuidas USA tõmbub endasse.

(Ohkab) Praegune olukord on üsna unikaalne, sest demonstreerib kõige paremini, kui oluline on valmistuda igasugusteks kriisideks, neid läbi harjutada. On selge, et ei Euroopa ega Ameerika Ühendriigid tajunud piisavalt hästi, et epideemiad ei juhtu kaugeltki mitte ainult Kagu-Aasias või Aafrikas. Tänases globaliseerunud maailmas oleme me kõik vastuvõtlikud nendele epideemiatele.

Sõjalise valmisolekuga on õnneks natuke teine lugu. Seda on aastakümneid harjutatud, vajalikud vahendid on ladudes – sõjalise kriisi loogika on meil palju paremini käes, kui epidemioloogilise kriisi loogika.

Siin ei süüdistaks NATO-t, sest tänu alliansi iseloomule on tema roll tsiviilkriisi lahendamises alati väike, aga Euroopa Liit ei ole kindlasti oma ülesannetega selles vallas hakkama saanud. Ja see on väga kurb.

Jään korraks veel USA juurde. Me ju näeme, kuidas Trump mõtleb sügisele, presidendivalimistele, mis tähendab, et ta mõtleb USA majandusele, ameeriklaste töökohtadele ja ei mõtle niivõrd Euroopale, laiemale julgeolekule.

Ma loodan, et saame sellest kriisist piisavalt kiiresti jagu, vähemalt nii kiiresti, et see kriis ise ei hakka otsustavalt muutma rahvusvahelisi suhteid.

Küsimus ei ole ju praegu ainult Ameerika Ühendriikides. Me näeme, kuidas riigid sulgevad piire igal pool, üle Euroopa. Sellega on tekkinud suuri probleeme, alates ravimite veost kuni toiduainete liigutamiseni. Näiteks Poolas, kes väga kiiresti sulges oma piirid.

Euroopa Liidust, kuhu 2004 astusime, on vähe järel, sest vähemalt peatunud on ühenduse kolm põhivabadust – kodanike, tööjõu ja kaupade vaba liikumine.

Kriisi ajal tuleb arvestada, et need vabadused on paratamatult teataval määral piiratud. Aga me ei saa seda vaadata absoluutse olukorrana. Võtame näiteks tööjõu vaba liikumise. Suurem osa Eesti välistööjõust asub ju Soomes ja põhimõtteliselt oli eestlastel võimalik jääda Soome oma tööd tegema ja nende õiguslik alus ei muutunud.

Selle kohta ütles Eesti siseminister, rääkides Ukraina tööjõust, et kes sees, see sees ja kes väljas, see väljas. Seda me ju Soome puhul täpselt näemegi.

Nii see on. Aga kaugeltki mitte ainult Soome puhul, vaid igal pool Euroopas.

Mis puudutab kaupade vaba liikumist, siis on mul hea meel, et pärast esialgset segadust on riigid omaalgatuslikult loonud "rohelisi koridore", et kaubad saaksid liikuda. Praegu võib öelda, et Eestis mingeid varustusprobleeme, näiteks toidukaupadega, ei ole. Nüüd on ka Euroopa Liit sellesse lülitunud, küll palju hiljem, kui ootasime, et tagada kaupade liikumine läbi "roheliste koridoride".

Mis puudutab kodanike liikumist riikide vahel, siis siin on tõsiseid takistusi. Ehk on aga oluline rõhutada, et kodanike vabadused on 100 protsenti säilinud, mingit õiguslikku alust nende ära võtmiseks ei ole Euroopa Liidus rakendatud.

Valitsuse osas teostab järelevalvet meie riigi parlament ja loomulikult ka meedia, kes ei ole minu arvates hetkekski loobunud endale omasest valvuri rollist.

President Trump tahab USA majanduse päästmisse panna kaks triljonit dollarit, mis tuleb millegi arvelt, ka rahvusvahelise sõjalise kaitse arvelt.

Kui vaadata üldist majanduse olukorda, on täiesti selge, et alates USA-st ja lõpetades Eestiga peavad valitsused tegema märgatava rahalise süsti, et pärast selle kriisi lõppu majandus taaskäivitada. Seda ei saa jätta nende inimeste õlule, kes praegu täiesti süütult kannatavad, nende firmad on suletud, töökohad kadunud. Ka Eesti kasutab kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi Kredexist töötukassani ja praegu räägime kahest miljardist toetuseurost, kuid see summa kasvab.

Loomulikult on mulle kui kaitseministrile oluline siia lisada sõnum: meie geopoliitiline positsioon ei ole koroonaviiruse tõttu mingilgi viisil muutunud, Eesti ei ole purjetanud Luksemburgi. Seepärast on väga oluline kaitsekulude säilitamine. See on teema, mille juurde tuleme eelarve läbirääkimiste käigus.

Eesti kaitseeelarve ilmselgelt väheneb lähiaastail, kuna SKT väheneb.

See on tõenäoline, tõepoolest, sest kaitseeelarve on seotud SKT-ga.

Olete juba mõelnud, mis jääb ostmata ja tegemata?

On kaugelt liiga vara sellega tegeleda. Praegu me elame päev korraga. Valitsuse kriisikomisjon, mida kutsutakse ka valitsuse koroonakomisjoniks, istub koos iga päev. Küsimus ei ole muidugi selles, kui sageli me kokku saame, vaid selles, et neid teemasid, mis lauale tuleb, tuleb nagu Vändrast saelaudu ja kõik vajavad lahendamist.

Härra kaitseminister, teie peas on kindlasti teema, et riigikaitsekulud vähenevad ka teistel riikidel, sest majanduse aitamine on tähtsam. Mida see laiemas pildis tähendab?

Küsimus ei ole konkreetsetes summades, vaid põhimõttes, et kaitsekulud peavad säilima. Kaitsetööstus on tihtipeale tööstusharu, mis võimaldab üsna kiiresti majandust taaskäivitada. Selliseid näiteid või tuua paljudest riikidest.

On võimalik, et peame erinevat varustust tootma rohkem Eestis, sest nagu oleme selles kriisis näinud – mis on Eesti territooriumil, on meil kõige kindlamalt käes.

NATO lõikes ei ole probleem ühes või kahes aastas, vaid selles, et üldine orienteeritus kõrgematele kaitsekulutustele peab säilima. Olen täiesti kindel, arvestades ka USA praegust majandusolukorda, et president Trump ei võta seda teemat laualt maha, vaid pigem kriipsutab seda ainult alla. Liitlaste kaitsekulutused on talle äärmiselt olulised.

Ja mis puudutab laiemalt USA rolli, siis kui räägime heidutusest – kas [õppus] Defender on või ei, kuid NATO heidutuse tagavad suurel määral Ameerika Ühendriigid. Ka praegu, kui Ameerika vägesid siin ei ole.

Kui õige on väide, et praegusest topeltkriisist – tervishoiu ja majanduse kriisist – väljuvad tugevamana need riigid, keda demokraatlik maailm on seni vaadanud ettevaatliku pilguga?

Kindlasti annab praegune kriis võimaluse sellistele riikidele nagu Hiina, ka Venemaa.

Venemaa puhul on oluline, et ei ole päris selge, milline on seal tegelikult koroona viiruse epideemia olukord, kuidas see Vene majandust mõjutab. Seni (enne 25. märtsi, toim) on Vene valitsuse avalikud kommentaarid rõhutanud pigem seda, et neil on see probleem suhteliselt väike.

Hiina on tegelikult käitunud avatult  ja rääkinud ülimalt palju, mis toimus Wuhanis. Praegu nõustavad Hiina eksperdid üle maailma, ka Euroopa valitsusi, ja selgitavad, mis on karantiini olemus. Arusaam, et kõige efektiivsem võitlus selle haigusega käib läbi karantiini ja piirangute, tuli Wuhanist. Alguses pani see Lääne-Euroopat suuresti imestama, et selliseid radikaalseid abinõusid kasutatakse...

Euroopas öeldi, et see on võimalik ainult Hiinas.

Nüüd, kuna haigus eeldab selliseid abinõusid, siis neid kasutatakse paljudes riikides. Võibolla mitte nii radikaalses vormis, kui Hiinas.

Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei annetab paljudes maades koroonaviiruse vastu isikukaitsevahendeid ja edaspidi on keeruline ette kujutada, et 5G võrkude rajamisel oleksid nad saatanast, kellega koostööd ei tehta.

Aktiivse kriisi faasis – kus me kahtlemata oleme – on kõik see, mis puudutab 5G võrkude rajamist ja tehnoloogilisi või kaubanduslikke koostööprojekte, täiesti kõrvaline. Veelkord, me elame praegu päev korraga.

Vaatame siiski ka tulevikku. Venemaa saadab Itaaliasse viroloogid ja varustuse koroonaviiruse ohjeldamiseks. Kui mõne aja pärast hakkab rahvusvaheline kogukond arutama Krimmi annekteerimise ja Donbassis sõja õhutamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamist, siis...?

Jällegi, kõige selle üle on praegu raske spekuleerida. Meenutan, et olukord Krimmis või Ida-Ukrainas ei ole muutunud. Mis puudutab aga Venemaa abi – kui neil on võimalus ja soov aidata Itaaliat, kes kahtlemata on kõige keerulisemas olukorras Euroopas, siis Itaaliast vaadates on neile teretulnud nii Hiina kui ka Venemaa abi. Oletan, et Itaalia tasub selle eest, see pole humanitaarabi.

See on rahvusvahelise koostöö põhimõte, et riigid aitavad üksteist. Kui muidugi on ressurssi, millega aidata. Euroopa Liidu riikide puhul on probleemiks, et kellelgi ei ole üleliigset ressurssi. Saata lihtsalt midagi ülisümboolset, ei ole mõttekas.

Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel lükkub üksuste vahetamine edasi?

Jah, lükkub küll. Iraagist tõime oma väljaõppemeeskonna ajutiselt koju, sest sealne julgeolekuolukord ei võimalda neil kedagi välja õpetada. Teistes kohtades teenivad meie kaitseväelased edasi, kuna need probleemid, miks liitlased seal on, ei ole tänu koroonaviirusele kuhugi kadunud.

Maailm on hoopis teistsugune, kui oli neli, isegi kolm nädalat tagasi.

Maailm on teistsugune. Aga me räägime väga konkreetsest ja spetsiifilisest kriisist...

Me räägime kahest kriisist korraga, härra kaitseminister.

... mille puhul ei olnud kogemust ega protseduure sellega toime tulla. Ideaalis tahame alati toetuda ekspertide arvamustele. Nüüd on need arvamused enam-vähem kokku tulnud, et mida see haigus endast kujutab ja kuidas on kõige parem sellega võidelda, ent alguses oli siin palju segadust. Olid ju ka eksperdid, kelle hinnangul oli tegu tavapärase gripiga, mistõttu polevat olnud põhjust muretseda, lõpetades nendega, kes nägid ette võimalikke traagilisi sündmusi.

Ja milline on maailm nelja kuu pärast?

Seda on täna väga raske ennustada. Ma loodan, et lähema kuu aja jooksul saadakse käima aktiivne rahvusvaheline koostöö, mis juba praegu paraneb, võtame või Euroopa Liidu ühise isikukaitsevahendite hanke või Euroopa Keskpanga äsjase avalduse, et liikmesriikide majandustesse kavatsetakse pumbata märkimisväärselt lisaraha... Neid samme, mida EL saab teha, on palju. Loodan, et rahvusvaheline koostöö jõuab tasemeni, kus saame tõesti üksteist aidata ja koos sellele viirusele vastu astuda.

Kuidas Eesti selle kõigega toime tuleb?

Peame tulema, valikut ei ole. Tegutseme hommikust õhtuni ja teeme oma parima, et meie rahvast kaitsta, selle kriisi vältimatuid mõjusid vähendada ja loodame, et mingil ajal õnnestub haigusest jagu saada.

Aga on täiesti võimalik, et kõige raskemad hetked, mis puudutavad koroonaviirust, on veel ees.

Lisaks majanduse kukkumisele.

Hetkel räägime eelkõige inimeste tervisest, intensiivravi palatitest. Aga majandusteema on ülitõsine.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: