Jõhvis mindi rauamaagi uuringutega üle poole kilomeetri sügavusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Jõhvi rauamaagi asukohas toimuvate geofüüsikaliste tööde käigus saadeti muu hulgas maa alla kalasilmkaamera.

Jõhvi rauamaagikeha uurimiseks puuriti kaks 770 meetri pikkust auku, tänu millele saadakse maapõue kohta infot nii lähiajaloost kui ka 1,8 miljardi aasta tagant. Saadud teadmisi esitlevad geoloogid aasta lõpus.

Eesti geoloogiateenistuse geoloogi Siim Nirgi sõnul pole puurimisega tööd objektil lõppenud.

"Me teeme ka geofüüsikalisi uuringuid puuraukudest ja sealt on võimalik üsna palju informatsiooni koguda kivimite looduskiirguse kohta, tiheduse kohta. Samuti me võtsime sealt veeproovid, et hinnata murenemiskooriku põhjavett," lausus Nirgi, kes "Aktuaalse Kaamera" videoloos jõi vett, millel vanust geoloogi sõnul kuni 600 miljonit aastat.

Kuna Jõhvi puuraugud on puuritud nurga all, siis ei ole nende pikkused võrdsed puurimissügavusega. Kahest august eelmise aasta oktoobrikuus esimesena alustatud, kuid tehnilistel põhjustel alles 30. aprillil viimasena lõpetatud auk on 770,1 meetri pikkune, puuraugul nr 2 on pikkust 770,8 meetrit.

"Kuigi mõlema puuraugu algne kallakusnurk oli sama, on maapõu ettearvamatu ning pärast kurvilist teekonda kujunes sama pikkade puuraukude lõplikuks sügavuseks vastavalt 643 ja 694 meetrit," ütles Nirgi.

Jõhvi rauamaardla puuraukude skeem

Jõhvi rauamaardla puuraukude plaani skeem Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus

Varasema tõlgenduse põhjal on tumedate kehadena joonisel kujutatud magnetiitkvartsiitide levikut maapõues. Punaste joontega on märgitud kaldpuuraukude planeeritud teekond.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: