Jõhvi maapõues on rauamaaki tõenäoliselt seniarvatust rohkem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jõhvis magnetilise anomaalia piirkonda puuritakse kaks auku, mille tulemusena peab saama selgeks, kas selles piirkonnas maa sees olev umbes 700 miljonit tonni rauamaaki sisaldab polümetalle sellises koguses, et see väärib veelgi põhjalikumalt uurimist. Esmased tulemused näitavad, et maa sees olev rauamaagikeha on tõenäoliselt eeldatavast veelgi suurem.

Oktoobri alguses Jõhvis alanud puurimistööd jäid ootamatult seisma, kui selgus, et paarisaja meetri sügavusel on vaja maapõue läbimiseks välja nuputada algsest plaanist teistsugune tehnoloogiline lahendus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii jäetigi esimene auk oktoobri lõpus pooleli ja alustati teise, 70 meetri kaugusel asuva augu puurimist. Esmased tulemused on geoloog Siim Nirgi sõnul näidanud seda, et samas kandis eelmise sajandi 1930. ja 1960. aastatel tehtud puurimiste põhjal tehtavate aukude kohavalik on õnnestunud.

"Puuraukude planeerimine oli üsna hästi tehtud. Me ei saanud magnetkvartsiite kohe kätte, vaid me läbisime alguses gneisid ja pärast 160 meetrit gneisse saime me magnetkvartsiitide kihi kätte, mis annab meile kihi piiri. See annab meile rohkem infot, kui vanade puuraukude põhjal võis järeldada. Me saame siit sellist materjali, mida meil ei ole maapõue kohta, ning me saame teha selliseid analüüse selliste meetoditega, mida varem ei tehtud. Ehk kogu informatsioon, mis siit tuleb, on uus," selgitas Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna geoloog Nirgi.

Jõhvi teisest puuraugust on praeguseks saadud puusüdamikke 700 meetri jagu, kuid kuna rauamaagikiht jätkub, siis uuritakse seda lepingu järgi veel kuni 770 meetrini.

Puurimistöid tegeva inseneribüroo Steiger juhatuse liige Erki Niitlaan tõi esmastest vaatlustest esile kaks olulist aspekti.

"Esiteks on endalgi tore näha seda, kuidas magnet kivist kinni võtab. Enamik eestlasi teab seda, et kivi põleb, ja seda peame välismaal selgitama, kuidas see on võimalik. Aga nüüd näeme, et Eestis on maa sees ka kivi, millest magnet kinni võtab. See on tore teadmine, nagu ka see, et selle kihi paksus tundub olevat natuke paksem kui alguses arvati - see on ka positiivne uudis," rääkis Niitlaan.

Pärast teise augu lõpetamist viiakse puurmasin tagasi esimese augu juurde ja jaanuari jooksul loodetakse lõpetada töö ka seal. Mõlemad augud puuritakse nurga all, sest nii saadakse maapõuest parem ülevaade. Esimesed järeldused Jõhvi all maapõues sisalduvate maavarade kohta loodetakse teha järgmise aasta lõpuks.

 

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: