Rail Balticu maade võõrandamine tekitab segadust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Baltic.
Rail Baltic. Autor/allikas: (Pressimaterjalid)

Riik ostab omanikult ära Rail Balticu trassi alla jääva maa. Aga kui möödatuhiseva rongi pärast langeb ka kõrvalkruntide väärtus, siis kes hüvitab arendajale lörri läinud äriplaani? Sellele küsimusele ametnikud veel vastust ei tea.

Kui riik soovib inimeselt või ettevõttelt maad, peab ta selle välja ostma. Et vaidlusi vältida, antakse vastutulelikule inimesele veel 20 protsenti hüvitist lisaks. Aga seadus, mis kinnisasja avalikes huvides omandamist reguleerib, räägib peaasjalikult konkreetsest maatükist, mida riik vajab. Näiteks, kui kavandatav raudteetrass riivab suure taluõue nurka, pole riigil mõtet kogu talu ära osta.

Häädemeeste vallal oleks üsna Pärnu külje all võimalus üsna magusaks kinnisvaraarenduseks. Detailplaneering on tehtud, viiele krundile veeti vesi, kanalisatsioon, elekter ja ligipääsutee. Lisaks on seal samas veel üheksa krunti kommunikatsioone veel pole kuid detailplaneering juba on. Vald tahtis need maha müüa, tulu teenida ja elanikke meelitada.

"Siis, kui hakati Rail Balticut planeerima, oli kogu aeg trass Pärnu linnast välja vanas raudteekoridoris, aga mingi hetk vaadati, et see võiks tulla otse," rääkis vallavanem Kaarel Tölp.

Ta lisas, et sirgem raudtee lõikab läbi valla kinnisvaraarenduse.

"Arutasime vallas teemad läbi ja leidsime, et mõistlikum ongi tulla otse. Aga siis me toona ütlesime kohe, et kui te tõesti sealt tahate minna, tuleb see meile täielikult hüvitada."

Tölp selgitas, et ehkki mõni krunt jääb uuest trassikoridorist täiesti puutumata, pole kinnisvaraarendus enam täielik, veel enam, kes peaks enda kodukoha otse Rail Balticu kõrvale valima.

"Siiani on olnud paraku riigi seisukohad sellised, kus öeldakse, et nad maksavad kinni otseselt raudtee alla jääva ala, aga ülejäänu on võimalik uuesti ümber kruntida ja maha müüa. Meie seisukoht on, et kui riik leiab, et need on väärtuslikud maad, kus keegi tahab raudtee kõrval elama hakata, siis riigil on võimalik endal seal kruntida ja hiljem need maad maha müüa."

Häädemeeste vald pole oma mures üksi

Sarnase probleemiga on ministeeriumide poole pöördunud ka üks ettevõtja ja maade omandamine alles käib. Rail Balticu riigikogu toetusrühm kutsus aasta alguses kokku nõupidamise, et muredele juba eos lahendus leida.

Toetusrühma esimees Andres Metsoja (Isamaa) ütles, et niisuguste kõrvalkahjude hüvitamiseks pole arusaadavat protsessi tekkinud. Ta tõdes, et igaüks saab enda kaitseks kohtusse minna aga riik ei tohiks seda eesmärgiks seada.

"Ega kohus üldjuhul ei ütle, et mis on õiglane hind mingi saamatajäänud tulu eest. Selleks on ikkagi oma protsess, selleks on atesteeritud hindajad, kes vaatavad äriplaanile, maa hinnale ja muudele küsimustele otsa ja annavad oma hinnangu," rääkis Metsoja.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal selgitas, et kinnistuid hinnates ei arvestata ainult maatüki turuhinda vaid ka tükeldamisest tekkivat kahju.

"Näiteks põllumaa korral arvestame, et juhul, kui maaomanikule jäävad alles väiksemad, mitte nii kompaktsed maatükid, mis võib-olla asuvad ka kahel pool raudteetrassi, siis sellise tükeldamise eest kindlasti hindaja arvestab lisahüvitist. Või kui mõni kinnistu kaotab raudtee pärast juurdepääsu, selle taristu lõigatakse läbi, siis juurdepääsu pikenemine avalikult teelt läheb ka hüvitise alla," ütles Krinal.

Maaamet saab hüvitist pakkuda ka selle eest, kui raudteetrassi pärast jääb kasutamata olemasolev detailplaneering või hoonestusõigus. Aga seda ikkagi nende kinnistute puhul, mida riigil vaja on.

"Küll aga ei käsitle me ümbruskonnas või piirkonnas asuvaid teisi kinnistuid."

Maaameti hinnangul ei anna seadus neile õigust kellegi lörriläinud äriplaani hüvitada, eriti kui äriplaan on krundil, mida raudtee ei puutu.

"Äriplaan on ikkagi tulevikku suunatud unistus, mida ei ole praktilises elus veel teostatud," sõnas Krinal.

Ministeerium: seadus annab kõik võimalused

Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand ütles, et seadus annab kahju hüvitamiseks kõik võimalused. Ta lisas, et seadus räägib nii sellest kinnisasjast, mida riik päriselt endale tahab, kui ka nendest kahjudest, mida maaomanik peatse riigimaa kõrval taluma peab.

"Seaduse tekst ütleb seda, et hüvitamisele kuulub selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnev varaline kahju, mis on tekkinud kinnisasja turuväärtuse vähenemisest selle äralõike tõttu," ütles Härmand.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare tõdes samas, et seadus räägib ikkagi peamiselt nendest kruntidest, mida riik kasvõi osaliselt endale tahab, mitte aga kõrvalkruntidest. Ta ütles, et ühe sarnase kaasuse kohta peaks nad lähipäevadel koos justiitsministeeriumiga vastuse koostama.

"See on täiesti selge, et kui maaomanik kahju kannatab ja see on võimalik põhjendada või tõendada, siis on täiesti loogiline, et need kulud ka hüvitatakse," ütles Kaunissaare.

Samas pole endiselt päris selge, kes või kuidas niisuguseid kinnisvaraarendajale tekkinud kahjusid hüvitada võib. Kas ikkagi maaamet kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse järgi, või keegi teine mõne muu seaduse järgi.

"Tegelikult on kehtiv ka riigivastutuse seadus, mis reguleeribki selliseid juhtumeid, kus riigi tekitatud kahju ei ole teistes seadustes reguleeritud. Seda võib võtta niisuguse turvavõrguna, mis sellised probleemid lahendab," ütles Kristjan Kaunissaare. 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: