Jaak Aab Natura hinnangust: viga tuleb parandada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigihalduse minister Jaak Aak (KE) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et ei pea vajalikuks leida inimesed, keda võtta vastutusele Rail Balticu lõigul Natura hinnangu tegemata jätmise eest, selle asemel tuleks tema sõnul viga parandada.

Saatejuht Arp Müller küsis ministrilt, miks riik eksis Rail Balticu Pärnu lõigul ja jättis seaduses nõutud Natura hinnangu tegemata.

"Mis puudutab nüüd seda konkreetset viga või vähem tehtud tööd, siis riigihalduse ministrile tuli kogu asja vastutus ja ka nende planeeringute kinnitamine üle 1. jaanuarist 2018 ja mina kehtestasid planeeringud veebruaris 2018. Neid planeeringuid koostasid maavanemate juhtimisel maavalitsused. Muidugi kaasati kõik eksperdid, kõik olemasolevad ministeeriumid, keda see puudutas. Tegelikult oli see dokument juba koos ja minu meeskonna hinnata oli enne seda kehtestamist, kas kõik vastavad protseduurid on läbitud seaduslikult ja ka kohus leidis, et kõik on tehtud. Meeskonna hinnata oli ka see, kas need kooskõlastused ja hinnangud, mis on antud, on piisavad," lausus Aab.

"Mis puudutab Natura ala, siis me toetusime nii keskkonnaekspertidele, kes viisid läbi keskonnamõjude strateegilist hindamist kui ka keskkonnaministeeriumile. Planeeringu spetsialist ei pea olema keskkonnaspetsialist lõpuni välja, kuigi ta peab hindama üldisi mõjusid. Ja selle teadaoleva dokumentatsiooni põhjal hinnangute, kogu protsessi läbimine ja avalikustamised olid tehtud seaduse järgi. Ja selle konkreetse lõigu suhtes me ikkagi toetusime kõige rohkem keskkonnaministeeriumi hinnangule, kes kiitis keskkonnamõjude strateegilise hindamise heaks," jätkas ta.

Aabi sõnul ei ole plaanis välja selgitada, kelle vastutusel jäi tegemata Luitemaa linnuala hindamine. "Ma arvan, et see ei ole vajalik. 213 kilomeetrit planeerida nii suurt arendust ja trassi... Kui selle käigus on välja tulnud nüüd üks viga, mis ei ole mastaapselt selle arendusprojekti juures nii oluline, siis tuleb see viga lihtsalt parandada," lausus Aab.

"Kõigepealt tuleb välja selgitada kui suur on negatiivne mõju praegu määratud trassi lõigu juures sellele alale, võimalike teiste trassivalikute juures ja alles siis saab hakata kuidagi kaalutlema, kas see on piisavalt negatiivne mõju või vähe negatiivne mõju. Kui see negatiivne mõju on olemas, siis see viiakse valitsuse kaalutlusele, Natura alade puhul on võimalik teatud erandite tegemine. Aga ma väga loodan, et see negatiivne mõju ei ole nii suur, et me peame nii drastilisi otsuseid langetama," rääkis Aab.

"Tegelikult ju riigikohus otsustas selle, et kõigi teiste vaiete osas on käitutud planeerimisprotsessis seaduspäraselt. Kolm kohtuastet läbis mitukümmend vaiet ja ainult üks vaie on see milles riigikohus leidis, et selles on tehtud ebapiisavat tööd. Rõhuvas enamuses trassi kulgemise alal ei ole võimalik enam vaielda, tegelikult riigikohus on otsustanud, et nii ta jääb ja nii tehakse," ütles Aab veel.

Riigikohus rahuldas teisipäeval osaliselt keskkonnaühenduste Avalikult Rail Balticust ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas kolmel lõigul Rail Balticu trassi Pärnus. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Riigikohtu sõnul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Aab poleks tohtinud sellises olukorras planeeringut kehtestada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: