Asekantsler Kuningas: Rail Balticu valmimine aastaks 2026 on saavutatav ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et tema hinnangul on Rail Balticu valmine aastaks 2026 kolme Balti riigi koostöös saavutatav. Lennufirma Nordica ei tohiks aga tema sõnul hakata juba Tallinnast käimas olevaid liine dubleerima.

Kas on võimalik, et leiame Regional Jet-ile investori Leedust?

Ma olen leedukatega kunagi läbirääkimisi pidanud. Ma ei ole selles kindel.

Kas miljon eurot on reaalne, millega me võiksime oma osaluse välja osta LOT-ilt?

Meie tahaksime maksta vähem kui miljon ja poolakad tahavad kindlasti rohkem kui miljon, aga lõpuks on see kõik lepingus kirjas, mida siis kinnitab sõltumatu pool. Poolakatel on alati võimalus ka veel samuti investeerida, kuigi nad on praegu öelnud, et LOT-i kõrval Regional Jet on nende 16. probleem.

Peagi peaks saama Eesti Euroopa Komisjonilt riigiabi loa ja ehk tuleb siis rahasüst Nordicale 30 miljonit. Milline on Eesti riigi ootus Nordicale, kui see rahasüst neile läheb, mida reisija vastu saab?

No tegelikult eelmine aasta sai juba räägitud, et Nordica roll on, et siis kui ei ole lendajaid Eesti turul, tulla ja hakata seda kohta täitma. Kui on lendajaid olemas, siis ei ole mõtet ennast ära veristada. Praegu on täituvused alla 30 protsendi ja kohe tuleb väga ettevaatlikult vaadata, et mis liini alustada. Kui turg taastub -näiteks Vilnius on tühi - siis tasub Vilniuse liini alustada. Aga mitte teha samasuguseid vigu nagu 10 aastat tagasi, kus mindi hurraaga maailma vallutama. Lennunduses saab sellisel juhul raha väga kiiresti otsa.

Kui teised firmad ise tahavad läbi Tallinna lendama hakata, siis meil seda 30 miljonit vaja ei ole või?

Tegelikult Nordica eelmise aasta lõpus läks niisugusele ärimudelile üle, mis toodab talle kasumit. Regional Jet oli eelmine aasta kasumis 500 000-ga. Tasub niimoodi raha koguda, kasvada, et teenida teisi suuri lennuettevõtjaid ja kui turul on tühi koht, siis sellesama puhvri arvelt teha siin otseliin. Aga kellelegiga saba sabas, samal kellaajal, siis see ei ole mõistlik. Läti riik on pannud aasta jooksul peaaegu pool miljardit oma ettevõttesse. Täna ma arvan, et me oleme rahul, et me suutsime selle kommertstegevuse eelmisel aastal peatada.

Hea küll, lähme siis taevastest kõrgustest raudteele. Raudtee skeptikutele tuli rõõmusõnum lausa Euroopast. Euroopa Kontrollikoda leidis, et Rail Baltic läheb plaanitust kallimaks ja küsitav on ka tasuvus. Kas Rail Baltic raudteena peab olema tasuv või ei?

Rail Balticut vaadatakse läbi sotsiaalmajandusliku tasuvuse. Et kui on maksumust hinnatud 5,8 miljardile, siis on öeldud, et 16 miljardit on see tulupool. Kui kiiresti sa saad ühest punktist teise, kuidas sa saad oma kaupu liigutada, kui keskkonnasõbralik see liikumise viis on. Seal on erinevad mõjud.

Kuidas seda mõõta saab või mis need sotsiaalsed mõjud on?

Selleks on omad arvutused, aga kui võtta kulud, mis tehakse infrastruktuuri ka maanteede poole pealt, siis selleks on omad meetodid.

Kas te ei ole Euroopa Kontrollikojaga nõus?

Need arvutused, need olid üldse natukene viguriga arvutused. Kõigepealt võeti alusnumbriks 4,5 miljardit, siis kui alles tõmmati sirge joon paberile ja hakati läbi vaatame, kuhu see trass tegelikult võiks tulla. Ja teistel arvutustel tuli lisaks Kaunas-Vilnius lõik ja siis suur ühendus Riia linnaga, suur terminal. See teeb selle suure hüppe. Seda paraku ei ole selles auditis mainitud. Pluss veel see, et nad ise mõtlesid välja selle seitse miljardit. Et paneme igaks juhuks 20 protsenti veel juurde. Need numbrid ei ole üldse omavahel võrreldavad. Meie täna opereerime 5,8 miljardiga. Me näeme, et need hanked, mis me oleme planeerinud, lähevad täpselt ka sellest maksumuses, nagu me kavandasime.

Palju on räägitud sellest ka, et Balti riikide koostöö on raudteekraavis. Ütleme, et lõpuks te jõuate omavahel kokkuleppele. Mis on raudtee valmimise tähtaeg? Kas aastal 2026?

Läti töötab 2026 nimel, Leedu töötab ka aasta 2026 nimel ja ta läheb just ehitushankesse, mis on pool miljardit, 74 kilomeetrit ja kusjuures veel Kaunasest Läti poole, et mitte sinna ennast Euroopaga ühendada. Ilmselgelt on võetud kohustus, et see asi valmis ehitada. Meil samamoodi, me näeme, et täna me oleme veel selles seisus, kus me 2026 on saavutatav.

On räägitud sellest ka, et püsikulud Rail Balticu ekspluateerimiseks on suured või nendega ei ole arvestatud. Kui suur on näiteks aastal 2035 Rail Balticu püsikulu?

Selleks ajaks tõenäoliselt veel tulud ei kata kulusid. Aga üleüldse Euroopas ainukesed kasumis raudteed olid eelmisel aastal Läti ja Leedu omad. Eesti Raudteele makstakse ka pool riigieelarvest peale, kas siis Elroni kaudu või otse Raudteel vaadataksegi seda suuremat ja laiemat mõju. See aasta tõenäoliselt on ainult Leedu raudtee veel tänu Kaliningradi ja Venemaa vedudele plussis. Seda kulu poolt tuleb vaadata teistmoodi, ühiskondliku tuluna.

Praegune valitsuskoalitsioon on lubanud Rail Balticuga jätkata ainult siis, kui 81 protsenti rahast tuleb Euroopast. Kas see 81 protsenti Euroopast?

Jah, selle nimel töötatakse.

Aga praegu on see kuskil valedel ridadel ja Euroopas arvatakse teisiti?

Jah. Euroopas on erinevaid taskuid. Ühe tasku peal on kirjas 90 protsenti, ühe peal on 85, ühe peal on 50. See, kus on 50 ja on mõeldud samuti suurtele infrastruktuuri objektidele, siis sealt me tahame, et osa tuleks jälle sinna 85 protsendi peale, aga need läbirääkimised käivad.

19 protsenti tuleb siis Eesti poolt. Kui Rail Baltic läheb maksma seitsme miljardi asemel 10 miljardit, siis Eesti osa ju suureneb vähemalt absoluutarvudes.

Esiteks, mina ei opereeri veel selle seitsme miljardiga, ma opereerin 5,8 miljardiga. Umbes 350 miljonit on Eesti osa. Meil räägitakse kogu aeg laenuraha võtmisest. Eesti võlakoormus on kuskil 10 protsenti SKP-st, Euroopa keskmine on 80. Kui me selle omafinantseeringu ära teeme, siis me tõstame seda võlakoormust paar protsenti. See on tegelikult poliitilise tahte küsimus.

Kas see audit, mis nüüd tuli raudtee kohta lõi majandusministeeriumis kõik kaardid segi?

Mõnes mõttes saavad osad inimesed jälle rahulikult tööd teha, sest oli Balti riikide ühisaudit ja riikide eraldi auditid ja kontrollikoja audit. Viimased aastad on olnud ainult üks suur audit. See viimane audit kinnitas osasid varasemaid asju, mis meil on töös ja osad asjad jah, olid siin natukene lihtsasti ümberlükatavad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: