"Eesti huvides on see, et Euroopast mitte ei viida ära, vaid oleks rohkem Ameerika sõdureid. Ameerika sõjalise kohaloleku kahanemine ei ole Donald Trumpi administratsiooni trend. See trend on paraku inimpõlve jooksul toimunud. Ja me jälgime seda kui trendi, mis meile ei meeldi," ütles Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.

"Kindlasti me arutame Ameerika Ühendriikide esindajatega, me arutame oma Euroopa liitlastega seda, kuidas see otsus kulgeb. Aga loomulikult see ei ole hea uudis. Me tahaks näha vastupidist, et sõdureid toodaks Euroopasse juurde," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei tähenda see siiski, et NATO kollektiivkaitse laiali laguneks.

"Üksustel on oma sõjaline mõte, heidutuslik mõte ja kui nad ümber paiknevad, siis see sunnib mitmeid teisi muudatusi tegema. Kuidas? Mis ajal? Millises loogikas need asjad toimuvad? Selles suhtes meil lisainformatsiooni ei ole. Meil on ainult Ameerika Ühendriikide presidendi poliitilisel tasemel valmisolek seda teha," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Eesti julgeoleku seisukohast ka positiivseid samme, näiteks droonide MQ-9 Reaper kasutamine Eestis.

Jüri Ratas rääkis, et transatlantilised suhted on julgeoleku seisukohast Eestile ja Euroopale fundamentaalse tähtsusega. "See uudis teeb meid igal juhul murelikuks," sõnas peaminister.

"Meie soov on see, et me näeksime, et USA jalajälg on siin suurem. Meie eesmärk on igakülgne koostöö USA-ga ja NATO-ga ja NATO-s sees kui kahepoolselt. Meie eesmärk on suurendada seda kohalolekut, õppuste toimumist meie regioonis. Nii, et see teeb meid murelikuks. USA kohalolek Euroopas on äärmiselt oluline," lisas Ratas.

USA president Donald Trump teatas esmaspäeval, et vähendab USA sõjaväelaste arvu Saksamaal poole võrra, kärpides seda praeguselt 52 000-lt kuni 25 000 sõdurini ning põhjendas seda Berliini vastumeelsuseega panustada suuremalt NATO rahastamisesse.