NATO vähemalt kaheprotsendiliste kaitsekulutuste nõuet täidavad peale Ameerika Ühendriikide veel kuus riiki, nende seas Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia. Trump on otsustanud tuua ära 10 000 sõdurit Saksamaalt, kus kaitsekulutuste tase jääb selgelt alla selle piiri, vahendas "Aktuaalne kaamera".

USA on kinnitanud, et osad sõdurid viiakse Poola ning osad teistesse riikidesse, kes kahe protsendi reeglist kinni peavad.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Ameerika väed Eestisse oodatud.

"Loomulikult, me ei käsitle seda n-ö mehaaniliselt, et me tahaksime näha, et Saksamaalt tuuakse vägesid Eestisse. Me näeksime hea meelega, et Saksamaal oleksid väed, Euroopas oleks rohkem vägesid. Aga loomulikult, selles olukorras on meie jaoks tervitatav, kui mingisugune Ameerika Ühendriikide n-ö sõjaline kohalolek oleks ka Eestis," rääkis Reinsalu.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles hiljuti, et Läti soovib Ameerika Ühendriikidega arutada vägede võõrustamist. Ka on nii Läti kui ka Eesti nõus tasuma sõdurite majutuskulud.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktori Sven Sakkovi sõnul tugevdaks USA sõdurite siiatulek meie heidutusvõimet, valmistaks meid paremini ette kriisiks ja lihtsutaks ka vajadusel uute vägede siiatoomist.

"Ma arvan, et Eestil oleks põhjust õnnelik olla ka juhul, kui osa USA vägesid, mis Saksamaalt liigutatakse, läheksid kas Lätti või Leetu, sest lõpuks oleme me üks lahingruum oma lõunanaabritega. Aga kui ma peaksin spekuleerima ja arvama, siis minu panus oleks pigem Rumeenial. Seda seetõttu, et see kataks NATO idatiiva lõunaosa, kui lisapaigutus Poola katab NATO idatiiva põhjaosa," rääkis Sakkov.

Kaitseministeeriumi asekantsler Kadi Silde ütles "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjalikus kommentaaris, et USA vägede suurendamine Baltimaades oleks tervitatav. Samas tõdes ta sarnaselt Reinsalule, et sõjalise kohalolu võimalik vähendamine Saksamaal teeb ministeeriumile muret.