Enim on vastuoluliste tegelaste kujusid teisaldatud Ühendriikides, kus sellekohaseid diskussioone on peetud juba aastaid. Näiteks algas üleriiklik debatt Ameerika kodusõjas orjandust pooldanud lõunaosariikide Konföderatsiooni juhtide monumentide üle 2015. aastal, kui Dylann Roof tappis Lõuna-Carolina osariigis Charlestonis üheksa mustanahalist ameeriklast lootuses vallandada rassisõda, kirjutas CNN.

Vikipeedia andmeil on USA-s alates 25. maist kui Floyd politsei jõuvõtte tõttu suri, avalikust ruumist ära viidud juba vähemalt 20 monumenti ning rohkem kui kümne osas on vastav otsus juba tehtud.

Üks orjakaupleja kuju on ära viidud Ühendkuningriigis, mitme osas käib diskussioon ning sama on ka Belgias, kus üks kuningas Leopold II kuju on juba teisaldatud ja teiste sama valitseja monumentide üle käivad arutelud.

Nii tõmmati Inglismaal Bristolis postamendilt maha 17. sajandi orjakaupleja Edward Colstoni kuju ja veeretati sadamakailt merre. Colston korraldas umbes 80 000 Aafrika mehe, naise ja lapse müümise ja vedamise Ameerikasse, kuid Bristolis, mis sai mehe suurest rikkusest kasu, austati teda sajandeid, kirjutas Briti ringhääling BBC.

Šotimaa pealinnas Edinburghi on korjatud tujandeid allkirju, et nõuda St Andrew platsil asuva poliitiku Henry Dundase 46-meetrise ausamba mahavõtmist. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguse tegutsenud Dundast peeti omal ajal riigi üheks mõjukamaks politiikuks ning tänu tema esitatud seadusetäiendusele venis 1792. aastal algatatud orjuse keelamine veel 15 aasta võrra edasi.

Ühendkuningriigis on tõusnud ka kunagise peaministri, Teise maailmasõja ajal riiki juhtinud Winston Churchilli pärandi teema. BBC 2002. aastal küsitluse ajaloo suurimaks britiks valitud Churchill olevat olnud rassist, kes halvustas nii indialasi, indiaanlasi kui ka aafriklasi, väidavad ajaloolased.

Belgias kütab aga kirgi aastatel 1865 - 1909 riiki valitsenud kuningas Leopold II pärand. Leopold II pärandit mäletatakse eriti valusalt praeguses Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis oli aastatel 1885 - 1908 kuninga eravaldus, mida ta halastamatult röövis.

Kautšukitoodangu suurendamiseks käskis Leopold kongolasi väga julmalt kohelda, kasutades näiteks karistusena käte maharaiumist. Kongo muutus riigi sisuliselt töölaagriks, kus hukkus umbes 10 miljonit inimest, kirjutas BBC.

Leopoldi kuju teisaldati juba Antwepeni äärelinnas, kuid mujal Belgias, sealhulgas ka riigi pealinnas Brüsselis, veel arutatakse nende teisaldamist.

Lisaks monumentidele on Belgias aga veel kümneid märke - näiteks tänavate, väljakute või kasvõi trammipeatuste nimesid, mis kunagist koloniaalminevikku menutavad ning kõigi nende üle on hakatud npüüd taas arutama, teatas Euronews.

Sihikule on võetud ka Kolumbus

Viimase arenguna on hakatud aga USA-s maha kiskuma ka Christoph Kolumbuse kujusid, mida peetakse samuti valgete ülemvõimu sümboliks.

Nii toimetati näiteks rahutuste algpunktis Minnesotas asunud Kolumbuse monumendiga.

Bostonis eemaldatai aga Kolumbuse kujult pea.