Tiia-Liis Jürgenson: kas Mihhail Kõlvart luges läbi kogu inimarengu aruande? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tiia-Liis Jürgenson
Tiia-Liis Jürgenson Autor/allikas: Erakogu

Meil on naabritena hea meel, et Kopli liinid tehakse korda. Aga kas ühe uusarenduse rajamine ei võiks Tallinnas lõpuks ometi alata vundamendist, et enne räägitakse kohalike elanikega läbi, kirjutab Kopli Seltsi juhatuse liige Tiia-Liis Jürgenson.

Mul on hea meel, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on lugenud äsja ilmunud Eesti inimarengu aruannet. Sest sellele teadusuuringule viidates on ta põhjendanud, miks on vaja linnavalitsuses läbi viia suurkoondamine ja kaadrireform. Väga hea algus.

Ma loodan, et järgmiseks võtab linnapea aruandest ette need peatükid, mis räägivad sellest, kuidas Tallinnas sõidetakse endiselt üle elanike heaolust ja eelistatakse arendajate kitsaid ärihuve.

Inimarengu aruanne ja linnaruum

Nädalapäevad tagasi toimus lühikese aja jooksul mitu märgilist sündmust, mis omavahel suurepäraselt haakuvad.

11. juunil avaldati värske Eesti inimarengu aruanne (EIA), mis pühendas palju tähelepanu linnaruumile. Ehkki aruandes ei viidatud alati konkreetsele linnaosale, tundsin mina selgelt ära, et muuhulgas rääkisid teadlased ka ebaõnnestunud linnaplaneerimisest Põhja-Tallinnas ja täpsemalt Kopli liinidel, mille ootamatult päevavalgele tulnud täisehitamise vastu oleme me Kopli Seltsiga sõdinud juba peaaegu kaks aastat.

Vaid mõned väljavõtted EIA-st:

"Võiks oletada, et eeslinnas, vabade maade külluses, parema elukeskkonna ja roheluse argumentidega planeeritakse avalikku ruumi kaalutletumalt, kui see on võimalik tihedas kesklinnas. Elamute vaheline tühjus võiks ju olla hästi organiseeritud sidus avalik ruum. Tegelikkuses piirdutakse esmavajalikuga, mis uuselamute ümber väljendub mõne puu, heki, parkla ja mänguväljakuna. /…/
Ehkki rohelust eeslinnas jagub, vähendab uushoonestus loodus- ja rohealasid, lõikab läbi rohevõrgustiku elemente või jätab elupaigad n-ö tupikusse. Maja-maja haaval tehtud arendused ei suuda tekitada linnaruumis loogikat enne, kui asum pole täielikus vormis välja ehitatud. /…/
Eestis on avaliku ruumi loome olnud süsteemitu ja killustunud eri fookusega planeeringute vahel. Kitsas vaade, mis ei võta arvesse näiteks transpordi, haridusvõrgu, turismi ja teiste valdkondade arendamise ruumilist mõju, ei aita saavutada paremat elukeskkonda. Ligipääsetava, ohutu, katkestusteta toimiva ja meeldiva avaliku ruumi loomine eeldab avalikult sektorilt eri valdkondade vaadete sidumist ja protsessi juhtimist. /…/
Hästi toimiva ühiskonna ülesanne on hoolitseda, et inimene tunneks end ruumis hästi mitte ainult kodus, tööl ja autos, vaid ka avalikus ruumis."

Need hinnangud sobivad konteksti faktiga, et viis päeva pärast aruande esitlust, 16. juunil käis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart pidulikult avamas esimest etappi rannapromenaadist ja mänguväljakutest, mis rajati Kopli liinide renoveeritava elurajooni juurde.

Kinnitan, on ilus. Nii nagu on ilusad kõik need kümme erineva suurusega maja, mille Fund Ehitus on liinidele valmis ehitanud. Kunagine õuduslinnak on saamas kaunist ilmet.

Oma mure, kuidas ellu jääd

Kitsalt üht väikest arendust vaadates justkui ongi pilt kaunis. Pilti laiemaks tõmmates tuleb aga esile täpselt see kriitika, mille tõi välja EIA.

Alustame liiklusest, ehk milliseid auto- ja kergliiklusteid pidi sõidavad autode ja ratastega linna tööle ja kooli need tuhanded inimesed, kes hakkavad elama kuni 900 uues kodus, mis praegu liinidele rajatakse? Kõlab ju loogiliselt, et seda küsimust peab silmas iga pere, kes kavatseb sinna omale kodu osta. Ja kõlab ju loogiliselt, et linn on selle ootusega arvestanud.

Kes Koplit tunneb, see teab, et sinna jõudmiseks peab ületama Mustamäe poolt tulles ühe või linna poolt tulles kaks ristmikku, mida on erinevad allikad juba aastaid tagasi nimetanud Tallinna kõige ohtlikumate hulka.

Kalamaja poolt tulijad peavad ületama esmalt Sitsi mäe väga keerulise Sitsi, Tööstuse ja Kopli tänavate ristmiku, kuhu sel aastal lõpuks pandi autode ja trammide suunamiseks foorid. Jah, need on andnud lootust, et ristmikku on võimalik ületada elusalt, kuid tipptundide ajal on niigi umbes Kopli poolsaarel muutunud ummikud veel pikemaks.

Kohe seejärel tuleb järgmine ristmik kunagise kino Rahu juures, kus kohtuvad Kopli, Sõle, Pelguranna ja Maleva tänavad, kus risti-rästi tänavatega liiguvad trammid ja vahel kaubarongidki.

Liinidel on juba valmis kümme maja, lisandumas on sajad autod, aga endiselt on kõik tänavad ja ristmikud täpselt samasugused nagu 30-40 aastat tagasi nõukogude ajal. Endiselt pole korralikke ülekäiguradasid ja kõnniteid, ratta- ja kergliiklusteedest rääkimata.

Kopli seltsi korduvad päringud linnavalitsusse näitavad, et Kopli väga tobeda korraldusega, ammu ülekoormatud ja vägagi liiklusohtlikud liiklussõlmed linnavalitsust ei sega, sest meile on vastatud väga lihtsalt: "Kõnealuse ristmiku rekonstrueerimine ei kajastu Tallinna linna eelsarvestrateegias aastateks 2019-2022 nimetatud teede investeeringute objektide nimekirjas. Ristmiku rekonstrueerimise vajadus täpsustub Põhja-Tallinna linnaosas käivitatavate uute arenduste mahus."

Ja ongi kõik. Oma mure, kuidas ellu jääd, tööle, koju, kooli ja poodi pääsed.

Utoopiline ootus?

EIA-s räägitakse palju ka rohealade hoidmise ja rahva kaasamise vajadusest, mis on eriti grotesksed ootused olukorras, kus Kopli selts ei tea endiselt, mida täpselt, kui palju ja kui suure roheala arvelt Fund Ehitus Kopli Liinidele lõpuks ehitab.

Ajakirjanduses on juttu olnud, et umbes aasta tagasi sai Kopli rahvas üllatuslikult teada, et 2015. aastal meile esialgselt lubatud 565 uue kodu arv kerkis esmalt 700 ja seejärel 900 peale. Ei tea kust ilmusid välja linna ja arendaja vahel tagaselja tehtud uued plaanid, kus kahe-kolme-korruselised majad lubati muuta nelja- viiekordseteks ning juurde lubati ehitada üks täiesti uus üheksakordne maja.

Ja mitte ainult - püstitatud eesmärkide saavutamiseks lubati vähendada liinidel ehituskeeluvööndit ja jätta ettenähtud 40 protsendi asemel rannakaitseala ehk roheala alles vaid 25 protsenti. Olgugi, et rannaala vähendati paberi peal selleks, et sinna kolida esialgu Fundi krundile planeeritud rannapaviljon ja promenaad, seesama mille esimest etappi Kõlvart nüüd avamas käis, on ju selge, et selle kolimise ja ranna roheala tuima maha lõikamise väga otsene põhjus on ka need 350 uut kodu ja nende vähemalt 350 uut autot, mis tuleb kvartalisse kuidagi ära parkida.

Kui me need ootamatud avastused aasta tagasi avalikustasime, algas hämamine. Sügisesel avalikul koosolekul lubas Kopli rahvaga kohtunud linnaplaneerimise ameti spetsialist, et paljudele Fund Ehituse üllatuskodudele ja üheksakorruselisele majale tõmmatakse uues Põhja-Tallinna üldplaneeringus kriips peale.

Oleme korduvalt pöördunud selle lubaduse fikseerimiseks erinevate linnavalitsuse ametnike poole, aga meile ei ole antud ühtegi selget vastust - kui palju uusi kodusid liinidele siis lõpuks tuleb. Jääb mulje, et Fund ehitab, aga linn ei tea mida ja kui palju.

Meil on naabritena hea meel, et Kopli liinid tehakse korda. Aga kas ühe uusarenduse rajamine ei võiks Tallinnas lõpuks ometi alata vundamendist ehk enne räägitakse kohalike elanikega läbi, kaardistatakse ootused, seejärel planeeritakse poolsaare loogilised liikluslahendused, toetav taristu ja vajalikud rohealad ning alles siis otsustatakse, kui palju uusi kodusid liinidele tegelikult on mõistlik ehitada ja kui palju inimesi sinna üldse mahub nii, et kõigil oleks mõnus.

Ehk et oleks nii, nagu sellest iseenesestmõistetavast protsessist räägib EIA. Või on see 30 aastat pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist, 2020. aastal veel endiselt liiga utoopiline ootus?

Mihhail Kõlvart kirjutas Õhtulehes, et EIA tõi tema jaoks esile vajaduse mõelda läbi Tallinna strateegilised sihid ja tõsta linna toimimise suutlikkust, et Tallinn suudaks konkureerida teiste Euroopa linnadega. Arvestades, et linnapea haaras EIA lugemise järel kohe härjal sarvist ja alustas linnavalitsuses suurkoondamisega, jääb vaid üle loota, et ta pani tähele ka muu aruandest loetud kriitika ning on juba üles leidnud selle käsipiduri, millega peatada ainult arendajate kitsast ärihuvist lähtuvad arendused.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: