Eesti Inimarengu aruande peatoimetaja, Tallinna ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Seppingu sõnul võib laia teemaringi käsitleva raporti võtta kokku kahe sõnumiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esiteks see, et Eesti suurlinnastub, see tähendab seda, et kasvab rahvastiku mõttes põhiliselt Tallinn ja siis teiselt poolt toimub asustuse mõttes pöördprotsess, Eesti ka kahaneb," ütles Sooväli-Sepping.

Kvaliteetse avaliku linnaruumi vähesus on tuttav mure, uuringu ühe autori, geograafi Antti Roose sõnul ei pruugi aga ka linnast välja kolimine enam hõlpu tuua.

"Me ei ole päriselt selgeks õppinud ei eeslinna planeerimist ega ka seal elamist," ütles Roose.

Arendus käib enamasti krunt-krundi haaval, ressursse raiskavalt ning kohalike kaasamine arutelu- ja otsustusprotsessi on puudulik. Tallinna kasvamine ja tihenemine tähendab, et muu Eesti kahaneb ja tühjeneb, mis võib muutuda julgeoleku probleemiks.

"Ühiskonna sidusus ja ühiskonna kokku kuulumine saab igal juhul häiritud, mis viib ka poliitiliste äärmusteni," lisas Roose.

Helen Sooväli-Seppingu sõnul tulekski esmajärjekorras vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning tegeleda rahvatervisega.

"Keskmiselt elavad eestlased kolm aastat vähem kui Euroopa keskmine kodanik. Tervisekäitumist peaks kindlasti muutma, millel on jällegi otsene seos ruumiga, kus me igapäevaselt toimetame. Meie elukvaliteet sõltub väga elukeskkonnast, kus me elame," lausus Sooväli-Sepping.

Raport rõhutab vajadust luua kaks haldusmudelit: üht suurlinnastumise ja teist kahanemise puhuks.