Eestis on relvaluba umbes 27 000 inimesel, tsiviilkasutuses on relvi aga pea poole rohkem, umbes 55 000. 27 000 relvaomanikust pooled on jahimehed.

Viis sotsiaaldemokraatliku erakonna liiget esitasid kirjaliku arupärimise siseminister Mart Helmele küsimusega, kas relvaloa andmine peaks olema rangemalt piiritletud. Riina Sikkuti (SDE) sõnul peaks sotsiaalne kontroll tõhusam olema.

"Kui me tahame leebemat regulatsiooni, siis on võimalik rakendada tugevamat sotsiaalselt kontrolli. Enamasti relvade omanikud on jahiseltside liikmed või laskesportlased. Seega sotsiaalne kontroll inimeste üle, kellega koos tegeletakse hobiga või tehakse sporti, peaks olema tugevam. Aga selge on see, et relv, mis on käibes, on potentsiaalne ohuallikas nii kasutajale kui ka tema lähedastele, erandkorras ka teistele," rääkis Sikkut.

Siseministeeriumi hinnangul on relvaloa taotlemise kord piisavalt range. 6. juunil Lihulas toimunud tulistamine ei ole seda arvamust muutnud.

Sven Põierpaas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnast ütles, et ralvaloa taotlemise korra tõhustamist on arutatud.

"Vahetult enne võidupüha kohtusime relvaloa taotlemise teemal sotsiaalministeeriumi esindajatega, samuti perearsti ja psühhiaatriaseltsi esindajatega, arutasime võimalusi tõhustada taotlejatele tehtavat kontrolli. Kohtumisel jõudsime ühisele järeldusele, et täiustada tuleb terviseinfosüsteemi, et selles kajastuv relvaloa omaniku kohta käiv info oleks nähtav kõikidele arstidele ja et neid andmeid saaks kasutada ka perearst tervisekontrolli läbiviimisel."