Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et relvaseadus annab relvaloa andmist otsustavale politseiametnikule palju kaalutlusruumi. Seaduse järgi võib relvaloa andmisest keelduda, kui inimest on varem karistatud elu- või tervisevastase kuriteo või relvadega seotud kuriteo eest. See ei puuduta aga seaduse järgi enam neid, kelle karistus on kantud ning andmed karistusregistrist kustutatud.

Lihula tulistaja mõisteti 12 aastat tagasi süüdi, kuna oli tulistanud elumaja akendesse, kuid 2017. aastal, kui talle anti relvaluba, oli karistus kustunud.

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles, et avalikust registrist kustunud andmed kantakse üle arhiivi nii, et ametkondadel, nagu politsei või julgeolekuasutused, on võimalus ka arhiiviandmeid vaadata. "Tõepoolest, seadus ütleb, et otsuse tegemisel neid ei tohi arvestada," märkis Aeg.

Aeg lisas, et selline karistus võinuks panna ametniku sügavamalt relvataotleja tausta uurima.

Relvaloa andmisest saab seaduse järgi keelduda näiteks põhjusel, et inimene on teisi ohustava käitumise või eluviisi tõttu sobimatu relva kandma. Seda oleks saanud ka Lihula tulistaja puhul teha, leidis Aeg. Tema sõnul on ka oluline, kui põhjalik on relvataotleja psühhiaatriline kontroll.

Endine siseminister Kalle Laanet (Reformierakond) leidis, et relvaloa omanikke peaks rohkem kontrollima.

"Kui inimene saab omale relvaloa, siis tal on võimalik saada see kuni viieks aastaks. Vahepeal ta ju tervisekontrolli ei läbi ja me ei tea tegelikult, mis võib selle inimese peas toimuda, millised on tema hoiakud, kas tal on mingid tervisehädad," rääkis Laanet.

Ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et küsimus on, kas relvataloa taotlejate vaimse tervise hindamine on praegu liiga pealiskaudne.

"Mida teha olukorras, kui inimese tervis on hinnatud, kuid kui midagi juhtub vahepeal, näiteks kahe-kolme aasta pärast, kuidas siis tagada see filter? Kas siis teha vastavaid samme, et ära võtta luba," küsis Karilaid.

Relvaseadus võimaldab juba praegu relvaluba paljudel põhjustel tühistada, näiteks joobes juhtimise või teistele ohtliku eluviisi tõttu. Karilaid lisas, et õiguskomisjon on valmis vajadusel ka relvaseadust karmimaks muutma, et välistada teatud juhtudel relvaloa andmist.