Siseministeerium kaalub relvaloa taotlemise korra karmistamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Siseministeerium ja politsei kaaluvad mitut varianti, kuidas muuta relvaloa taotlemist nõnda, et luba ei satuks isikute kätte, kellel on varasem kriminaalkaristus, probleeme relvade ja lõhkeainete käitlemisega või kellel on probleeme vaimse tervisega.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaheri ütles pühapäeval "Aktuaalses kaameras", et tema hinnangul anti laupäeva hilisõhtul Lihula lähistel kolm inimest tapnud mehele relvaluba 2017. aastal ilmselt kergekäeliselt.

Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles esmaspäeval, et keskne küsimus on, kuidas relv niisuguse inimese kätte sattus. Helme sõnul arutasid siseministeerium ja PPA esmaspäeval seadusandluse üle ning jõudsid järeldusele, et esialgu peab tegema kaks sammu. Esiteks peab pikendama nimekirja tingimustest, mille puhul on relvaloa andmine automaatselt välistatud.

"Praegu on seal ilmselgelt auke, ja suurim auk on see, et kui inimene on kandnud karistust, siis käsitletakse seda, nagu see oleks kustunud ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. /.../ Ta (tapja) kandis karistuse ära, karistus kustus, seda polnud enam registris ja tal oli uuesti võimalik taotleda luba. See on lünk, mis tuleb välistada," ütles Helme.

Ettepaneku kohaselt ei peaks relvaluba saama inimesed, kes on karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud kellegi elu või tervise vastu või on seotud tulirelva või laskemoonaga. Samuti ei peaks relvaluba saama terrorismi või riiki õõnestava tegevuse eest. Seda kõike sõltumata karistuse ära kandmisest ja sellest möödunud ajast.

Teiseks tuleb Helme sõnul üle vaadata juhud, mille korral on PPA-l võimalik loa andmisest keelduda, näiteks kui on teada, et inimene on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarbija, tal on psüühikahäired või on teada muud asjaolud.

Helme märkis, et veel üks lünk on seotud relvaloa taotleja vaimse tervisega. Praegune psühhiaatriline ekspertiis on tema sõnul puhtformaalne või saadakse tõendeid lausa tutvuse alusel, lisaks on praegu relvaloa taotlejal võimalik ise valida psühhiaater. Ettepaneku järgi valiks psühhiaatri perearst.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar märkis, et psühhiaatrilise ekspertiisi tõhustamiseks kaalutakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kehtestamist.

Kommusaare sõnul peaks parendama ka andmete liikumist julgeolekuasutuste vahel. Loa taotlemise ja pikendamise vahel on praegu viieaastane periood, kuid selle aja jooksul võib inimese elus nii mõndagi muutuda ning viie aasta tagused andmed ei pruugi hinnangu andmiseks enam olla adekvaatsed.

Kommusaare sõnul on praegu seaduandluses võimalus, et isegi juhul kui inimene kannab ära näiteks kümneaastase karistuse, jääb talle tulevikus siiski võimalus relvaluba taotleda. See võimalus soovitakse nüüd välistada.

Kommusaar ütles, et teiseks peaks politseil olema võimalus keelduda relvaloa väljastamisest inimesele, kes oma pikemaajalise tegevusega on näidanud, et ei ole valmis relva kandma: näiteks satutakse pidevalt kainestusmajja või on probleeme lähisuhtevägivallaga.

Helme: lisapolitseinikud maapiirkonnas nõuaks 37 miljonit

Mart Helme sõnul on ametnik, kes Lihula tapjale 2017. aastal relvaloa väljastas, tänaseks töölt lahkunud. Helme sõnul on "kahetsusväärne", et relvaluba toona väljastati.

Küsimusele, kas riik peaks suurendama politseinike arvu väljaspool linnu väiksemates asulates, vastas Helme, et see on keeruline ning kui panna politseinik igasse Lihula suurusesse asulasse, nõuaks see arvestuste järgi 37 miljonit eurot lisaraha aastas.

Helme märkis, et politseiasutuste konsolideerimisprotsess ehk politseiametnike vähendamine on olnud pikaajaline protsess ja hetkega pole seda võimalik ümber pöörata.

 

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: