Ministeerium kavandab omavalitsustele kohustust lubada hoonete külge 5G saatjad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

5G.
5G. Autor/allikas: EBU/ERR

Eesti on üle võtmas eurodirektiivi, mis kohustab riiki ja omavalitsusi lubama enda ehitiste külge 5G saatjaid. Linnade ja valdade liit tõdeb, et lasteasutuste juures nad saatjate paigaldamist ei soosiks.

5G andmeside jaoks on mõeldud tavapärase mobiilsidega võrreldes kõrgemad sagedused, kus raadiolained kuigi kaugele ei levi. See tähendab, et ühest kõrgest mobiilimastist linna servas enam ei piisa ehk 5G saatjate võrk peab olema tihedam. Kui palju tihedam, see selgub majandusministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirgi sõnul aja jooksu.

"Pigem sõltub see sellest, millised saavad olema 5G teenused ja vajadused ühiskonnas, kui suured saavad olema andmemahud, mis seal võrgu peal peavad jooksma. Me räägime täiesti uutest teenustest. Me räägime tarkadest linnadest, kogukondadest, võib-olla liiklusvoogude juhtimisest, jäätmekäitlusest," selgitas Nirk.

Majandusministeerium valmistas ette seaduseelnõu, mis kohustaks nii riiki kui ka omavalitsusi 5G tugijaamu taluma. Teisiti öeldes, kui sideettevõtja soovib mõne riigiasutuse või omavalitsuse ehitise külge tugijaama seada, ei tohiks teda takistada.

"Vastab tõele, et eelnevate n-ö põlvkondade puhul sellist nõuet ei ole olnud. Aga eks eesmärk on soodustada koostööd. Varasemal ajal on olnud probleeme, et ei ole jõutud nendes küsimustes üksmeelele. Minu hinnangul sellepärast ongi Euroopa Liit esimese sammuna püüdnud sellist pehmemat lähenemist, ühelt poolt pannes kohustuse lubada juurdepääs, aga teisest küljest lubanud kaaluda ka selle otstarbekust," rääkis Nirk.

Eelnõusse on lisatud ka tingimused, mille alusel võib omavalitsus 5G saatja paigaldamist ikkagi keelata. Linnade- ja valdade liidu juht Jan Trei peab omavalitsuse kaalutlusõigust väga tähtsaks.

"Kui kohalik omavalitsus on oma vara peremees ja omanik, siis peremehel peab ka olema õigus kaasa rääkida, milliseid seadmeid oma vara külge pannakse, milliseid mitte. Oluline on kindlasti ka visuaalse reostuse teema, arhitektuuriküsimused. Oluline on, et neid ei pandaks ka liiga tihedasti, näiteks et ühele tänavaotsale soovivad kolm sideettevõtjat panna oma 5G võrke," kommenteeris Trei.

5G saatjast võib keelduda, kui ettevõte soovib panna seda miljööväärtuslikule või muinsuskaitsealale. Keelduda võib ka siis, kui saatja ei sobi ehitisele tehniliselt, kui see ohustab inimeste elu, tervist või riigi julgeolekut. Terviseküsimusel peatus ka Jan Trei.

"Meile teadaolevalt ei ole tehtud 5G võrkude osas uuringuid selle mõjude kohta tervisele. Me kindlasti ei soosiks nende 5G juurdepääsuvõrkude rajamist haridusasutuste lähedusse või haridusasutustesse või vähemasti lasteaedadesse," ütles Trei.

Ta meenutas, et linnade ja valdade liit osales pool aastat tagasi riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludel, kus tervisemurest räägiti.

"Kuna need võrgud levitavad väidetavalt ka elektromagnetsagedusi, siis võib-olla lasteasutuste juures ei ole mõistlik nende seadmete liigne kontsentratsioon," ütles Trei.

Tõnu Nirk selgitas, et kui mõne saatja paigaldamine keelatakse tervisekaalutlustel, siis tuleb lähtuda paikapandud normidest.

"Selles mõttes keeldumise alused on fikseeritud seaduses. Aga ka need normid, mis on tervisekaitse koha pealt paika pandud, võivad veel muutuda, sõltuvalt sellest, mida uuringud näitavad," ütles ta.

Nirk lisas, et keeldumist ei saa põhjendada ka sellega, et 5G saatja on kole. Samas ütles ta, et ega need koledad olegi.

"Loomulikult, tegemist ei ole mitte suurte mastidega ega antennidega, nagu me oleme harjunud nägema hoonete katustel täna. Tegemist on väikeste seadmetega, mis paigaldatakse näiteks tänavavalgustusposti või valgusfoori juurde. Eesmärk on see, et ta oleks peaaegu nähtamatu," selgitas Nirk.

Eelnõu järgi peaks uued reeglid kehtima hakkama selle aasta detsembris.

"Eks me analüüsime seda eelnõu veel täiendavalt ka ja võib-olla meie liidul on võimalik ka parlamendi menetluse käigus kaasa rääkida. Võib-olla me teeme ettepaneku keeldumise aluste kataloogi laiendamiseks," rääkis Trei.

Samas usub ta, et omavalitsused kindlasti põhimõtteliselt 5G arengut takistama ei hakka. "Ma ise usun pigem seda, et kohalikud omavalitsused on seda meelt, et oleks tagatud ka kõik kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused ja võimekused, mida see 5G võrk peaks pakkuma," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: