Telekomifirmad soovivad Siemi 5G sageduslubade otsuse järel aja maha võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

5G võrgu rajamine tekitab vaidlusi.
5G võrgu rajamine tekitab vaidlusi. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Telekomiettevõtetele tuli üllatusena IT-minister Raul Siemi otsus 5G sageduslubade konkurss ümber teha. Kuna nüüd tuleb kitsale sagedusribale mahutada senisest rohkem ettevõtteid, soovivad osad firmad aja maha võtta ja konkursitingimused uuesti läbi rääkida.

Eesti sooviks telekomifirmadele pakkuda 390 MHz laiust sagedusala (3410 MHz – 3800 MHz), millest ülemist 200 MHz kasutab praegu Venemaa. See tähendab, et seniste oksjonitingimuste järgi saanuks kolm ettevõtet ühe tüki alumisest otsast kohe kasutamiseks ja teise ülemisest otsast selleks ajaks, kui Venemaa loa annab.

Kolmapäeval otsustas ettevõtlusminister Raul Siem, et sagedusala ei jagata kuueks vaid kaheksaks osaks. Põhimõte on endiselt sama - neli ettevõtet saavad ühe osa kohe kasutamiseks ja ühe selleks ajaks, kui Venemaa lubab.

Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli märkis aga, et senistes reeglites oli selgelt paigas, et kui idanaaber sagedused vabastab, mängitakse need ka Eesti ettevõtete vahel ümber nii, et igaüks saaks ikkagi ühtsed sagedusblokid. Ministri uues otsuses niisugust mehhanismi pole.

"See jaotus on tegelikult selline, et kes soovib seal turul osaleda ja ehitada võrku, sellel on kaks korda kallim seda teha. See tuli kogu tegevusvaldkonnale üllatusena. Ja pigem me näeme, et siin tuleks aeg maha võtta ja vaadata rahulikult üle, et me teeksime hästi targasti, sest selle peal on kogu meie digiühiskond järgmises etapis," rääkis Polli.

Telia Eesti tehnoloogiajuht Andres Visse usub samuti, et nüüd tuleks aeg maha võtta. Ministri otsus tuli tema sõnul nagu välk selgest taevast.

"Hetkel välja pakutud sagedusvahemikes ei ole tehniliselt võimalik ehitada sellist 5G võrku, mille baasil saab pakkuda 5G osas reklaamitud kvaliteedihüppeid," lisas Visse.

See on ainult üks keerulisi küsimusi 5G sageduslubade konkursil. Seda enam, et Venemaa pole näidanud erilist soovi enda satelliitside sagedusi Eesti 5G jaoks vabastada. Sestap tõdes Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri, et nemad arvestavadki lähimates plaanides selle osaga, mida kohe kasutada saab.

"Venemaa puhul see on kahjuks ennustamatu, kui palju see võib aega võtta," sõnas Sarri.

Tele2: parem oleks üks 5G võrk

Nagu öeldud, varasemate reeglite järgi jagatuks järelejäänud 190 megahertsine sagedusala kolme ettevõtte vahel, nüüd jagatakse see nelja vahel. See tähendab, et igaüks saab väiksema osa.

"See on seotud võrgu maksimaalse kiirusega ja ka võrgu mahuga. Kui seal on 20 protsenti vähem riba, siis on seal ka 20 protsenti vähem kiirust," ütles Sarri.

Tele2 on algusest peale olnud seisukohal, et tegelikult polegi mõtet sagedusala ettevõtete vahel niimoodi ära jagada. Sisuliselt tähendab riigi praegune plaan, et iga konkursi võitnud ettevõte ehitab endale oma 5G võrgu. Tanel Sarri sõnul oleks mõistlik ehitada üks tehnoloogianeutraane võrk.

"See liigub täiesti teistsuguses suunas kui see, kuhu me oleme püüdnud seda suunata. Kui me oleme kolme võrgu pealt püüdnud ühe peale minna selleks, et see oleks efektiivsem, siis kolme pealt nelja peale minek on täiesti vastupidine. Klient saab väiksemat kiirust ja siis sama või rohkema raha eest," selgitas ta.

Toomas Polli ühe võrgu ideesse ei usu.

"Siis see ei ole nagu dubleeritud. Just ka küberturvalisuse poolest. Kui meil on ikkagi üks võrk, mida opereeritakse ühe tarnija poolt, sest ei ole mõtet sinna ka mitut tarnijat võtta, siis tekib mitmeid selliseid aspekte. Lisaks muidugi innovatsioon ja konkurents ja nii edasi," rääkis Polli.

Levikom lubab maale kiiret internetti

Just võimaluse andmine konkurentsile oli põhjus, miks ettevõtlusminister Raul Siem viimasel hetkel sageduslubade konkursi tingimused ära muutis. Muidu olnuks üsna kindel, et sagedusload lähevad kolmele suurele: Teliale, Tele2-le ja Elisale. Nüüd pakutakse veel üht.

Seda juurde tulnud sagedusala on juba paar aastat ihaldanud Levikom. Ettevõtte tegevjuht Peep Põldsamm ütles, et kui teised täiendaks 5G-ga juba olemasolevaid 4G võrke, siis nemad tahaks pakkuda pisut teistugust teenust -traadita internetti.

"Meie peame enda rolliks maainternetti ehk viimast miili. Levikom, kellel on täna vanema tehnoloogiaga kaetud umbes pool Eestit, seal me vahetaksime kohe, nii kiiresti kui võimalik need vana tehnoloogiaga tugijaamad uue tehnoloogiaga tugijaamade vastu ja ehitaksime välja ka selle teise poole Eestist nii, et Eesti oleks 5G tehnoloogial baseeruva internetiga kaetud," rääkis Põldsamm.

Ka tema nõustub, et kui üks ettevõte saaks enda kätte laiema sagedusriba, võiks ta pakkuda sellevõrra suuremaid kiiruseid. Aga konkurentsi peab ta olulisemaks.

Teised telekomiettevõtted on varem kahelnud, kas Levikom ikka soovib võrku välja ehitada, veel enam, kas tal selleks rahagi on. 300 000- kuni 400 000-eurose kvartalikäibe juures on ettevõttel enam kui 200 000-eurone maksuvõlg.

Peep Põldsamm ütles, et ettevõtte emafirmal on see raha olemas ja enne oksjonile minemist tasutakse ka maksuvõlg. Ta märkis, et raskused tekkisid Levikomil seoses pikkade 5G konkurssi puudutavate vaidlustega.

"See kaheaastane periood on Levikomi tegevust väga pidurdanud. Aga kui see selgus nüüd saabub, siis me kindlasti lükkame käigu sisse," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: