Vesinikutehnoloogia huvikorjele laekus 23 suurprojekti

Kolmapäeval lõppenud vesinikutehnoloogia suurprojektide huvikorjele laekus 23 kava kogumahus 1,5 miljardit eurot.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) käivitatud vesiniku suurprojektide otsingu (H-IPCEI) raames kogutakse infot ettevõtete kohta, mis on ettevalmistamas mõnda innovatiivset kava tervikliku puhta vesiniku väärtusahela käivitamiseks Euroopa Liidus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Rasmus Ruuda teatel antakse kõigile laekunud projektidele sõltumatu teaduseksperdi hinnangu.
Lisaks koostatakse koostöös MKM-i ja keskkonnaministeeriumiga igale projektile teaduseksperdi järeldus ja antakse lähtuvalt riigi plaanidest hinnang, milliste projektidega võiks riik minna läbirääkimiste järgmisesse etappi. Selleks soovib riik siiski, et huvitatud ettevõte osaleks IPCEI riigiabi eelteatise koostamisel.
"Oluline on arvestada, et selle sõela läbib siiski ainult üks osa ettevõtetest ja projektidest, kuivõrd tegemist peab olema Euroopa Liidu ühishuvides projektidega," rõhutas MKM-i esindaja.
Alates 12. aprillist avaneb platvorm, kus kõik ettevõtted peavad ise sisestama info oma projektide kohta. Info nende projektide kohta, mille omanikettevõtted nõusoleku annavad, avaneb EAS-i kodulehel.
Rohelise vesiniku kasutuselevõtt kõrvuti mikroelektroonika ning pilvetehnoloogiatega on üks kolmest valdkonnast, kuhu Eesti üle-euroopalist strateegilist tähtsust omavate suurprojektide toetajana panustab.
Ideekorjele ei oodatud mitte ainult vesiniku tootmisega seotud projekte, vaid ka laiemalt uuenduslikke arendusi nagu näiteks vesiniku säilitamisküsimuste lahendamine või kasutamise lihtsamaks muutmine mõnes konkreetses eluvaldkonnas, seisab EAS-i vastavas tutvustusmaterjalis.
Toimetaja: Mait Ots