Saksamaa EL-i eesistujana: teeme Euroopa taas tugevaks!

Saksamaa alustab kolmapäeval oma eesistumist Euroopa Liidus sooviga tuua see välja koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisist ning vähendada riikidevahelisi lõhesid.
"Saksamaa presidentuuri ajal teeme me kõik võimaliku, et täita see ülesanne tulevikku vaatavalt ning teha Euroopa taas tugevaks," öeldakse valitsuse koostatud eesistumisprogrammis.
Kriitikud on seadnud viimastel kuudel Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse küsimärgi alla, viidates koroonapandeemia ajal suletud piiridele ja riikide esialgsele enesesse sulgumisele COVID-19 ohjeldamisel. Euroopa Liidus on koroonaviiruse tõttu surnud üle 100 000 inimese.
Eesistumiskavas tuuakse välja, et pandeemiajärgselt tuleb Euroopa kriisiohjamismeetmed üle vaadata ning edaspidi tervisealast koostööd parandada. Samuti peab EL tulevikus saavutama suutlikkuse vajalikku varustust ja meditsiinitarbeid, nagu ka toitu, importimise asemel ise tootma, leiab Saksamaa.
Saksa kantsler Angela Merkel on rõhutanud Euroopa Liidu ühtsuse tähtsust koroonakriisi tagajärgedega toimetulekul. "Meie partnerite ootused on kõrged," tunnistas Saksa valitsuse pressiesindaja Ulrike Demmer. Välisminister Heiko Maas ütles aga, et Saksamaa peab olema "Euroopa mootor ja moderaator".
Esmaseks saab raha jagamine
Saksamaa esmatähtsaks ülesandeks saab rahaliste küsimuste lahendamine - juba väga kiireks läheb aastate 2021-2027 eelarve (MFF) kokku leppimisega, mille suuruseks saab umbes 1,1 triljonit eurot ning lisaks tuleb tööle saada Euroopa Komisjoni esitatud 750-miljardine majanduse taaskäivitamise fond.
Nendes konsensuse saavutamine saab olema Saksmaa kõige tähtsam ülesanne, kirjutas Euractiv.com, lisades, et selleks tuleb rikkamaid riike veenda nõustuma vaesematele või koroonakriisist enim kannatada saanud riikidele toetuste eraldamisega ja suurema panustamisega eelarvesse.
Järgmine võimalus kokkuleppe saavutamiseks tuleb juba 17.-18. juuli tippkohtumisel Brüsselis.
Saksamaa soovib ka edasiminekut EL-i rändepoliitika koordineerimisel, selgust EL-i ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta ning Euroopa Liidu digipoliitika kiiret edasiarendamist.
Digitaalne suveräänsus
Euroopa konkurentsivõime ja suveräänsuse huvides tuleks Saksamaa hinnangul üles ehitada Euroopa oma digitaalne infrasturktuur. USA pilveteenuse pakkujatest sõltumatuse saavutamiseks peaks edendama Euroopa projekti Gaia X ning Euroopas asuvaid andmehoidlaid.
Kodanike terviseandmete ühiskasutuseks tuleb kokku leppida ühtsed käitumisreeglid ning samuti tahab Berliin tehisintellekti rakendamist kõigis valdkondades, aga "alati silmas pidades meie demokraatlike ühiskondade heaolu".
Küberturvalisuse suurendamiseks soovib Saksamaa liikmesriikide tihedamat koostööd, eriti kriitilise infrastruktuuri kaitsel.
Saksamaa toetab finantsülekannete maksu, märgib Euractiv.com.
Sotsiaalvaldkonnas loodab Berliin edendada Euroopa raamistiku koostamist riiklike miinimumpalkade ja sotsiaalse turvalisuse põhimõtete kokku leppimiseks.
Berliin soovib õigusriigi edendamist Euroopa Liidus ning sellega seoses toetab ka Euroopa Komisjoni ettepanekut siduda EL-i toetuste jagamine õigusriigi nõuete järgimisega.
Välispoliitikas põhirõhk Hiinal
Saksamaa eesistumisprogrammis on põhifookus suunatud Hiinale, millega soovitakse koostööd kõigil aladel ning võrdsemaid konkurentsitingimusi, näiteks investeerimises. Läbirääkimisi tuleks Berliini hinnangul Pekingiga pidada ka kliimaküsimustes, kuid inimõiguste ega demokraatia teemasid eesistumiskavas ei mainita.
Saksa valitsus nimetab Ameerika Ühendriike Euroopa Liidu lähimaks partneriks välis- ja julgeolekupoliitikas väljaspool EL-i, millega tuleks käivitada aktiivne koostöö.
Saksa rohelised kritiseerisid programmi liiga väheses ambitsioonikuses keskkonnakaitse valdkonnas, vasakäärmuslased sotsiaalteemadele ebapiisava tähelepanu pööramise pärast.
Saksamaa võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üle Horvaatialt ning jääb eesistujariigiks kuni 2020. aasta lõpuni.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Euractiv.com