Alates pühapäevast, mil kahe endise Nõukogude Liidu vabariigi vahel konflikt puhkes, on mõlemal pool hukkunud vähemalt 16 inimest.

Riigid on aastakümneid tülis olnud Aserbaidžaani edeleosas asuva Mägi-Karabahhi pärast, mille hõivasid 1990. aastatel 30 000 elu nõudnud sõjas armeenia separatistid.

Kui üldiselt on lahingud olnud piiratud vaidlusaluse piirkonnaga, siis 12. juulil puhkenud kokkupõrked on olnud kahe riigi otsesel piiril kaugel Karabahhist - konfliktipiirkond Aserbaidžaani Tovuzi ja Armeenia Tavuši rajoonis (mis piirnevad ühtlasi Gruusiaga) asub praegu rahulikust pingekoldest Mägi-Karabahhist mitmesaja kilomeetri kaugusel.

Kohalikud külaelanikud ütlesid AFP-le, et on hirmunud.

"Suurtükimürsk tabas meie aeda, kümme meetrit majast," ütles Shain Abijev, kes elab Aserbaidžaani piirikülas Dondar Quscus.

"Õnneks polnud mu pere kodus, ent kui nad oleks majas olnud, oleks see olnud tragöödia."

Relvakokkupõrked puhkesid pühapäeval ja pooled andsid kolm päeva suurtükituld enne pausi kolmapäeval, mis järgnes rahvusvahelistele manitsustele vaoshoitusele.

Riikide kaitseministeeriumid teatasid neljapäeval, et varahommikul mürsutuli jätkus. Kumbki süüdistas selles vastaspoolt.

Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Sušan Stepanjan ütles, et Aserbaidžaani väed tulistasid Armeenia külasid miinipildujate ja haubitsatega. 

Tema sõnul Armeenia pool vastas, hävitades vaenlase tanki, samuti suurtüki- ja miinipilduja positsiooni, kust tulistati Armeenia positsioone ja asulaid.

"Me kontrollime olukorda," lausus Armeenia peaminister Nikol Pašinjan valitsuse istungil. 

Aserbaidžaani kaitseministeerium süüdistas omakorda armeenlasi, väites, et kokkupõrked vallandusid, kui Armeenia pool hakkas tulistama Aserbaidžaani külasid suurekaliibrilistest relvadest. 

Aserbaidžaan on teatanud 11 hukkunud sõjaväelasest, sealhulgas ühest kindralist. Surma on saanud ka üks tsiviilisik. Armeenia teatas neljast hukkunust ja viiest haavatust.

Viimane kord pidasid pooled ägedaid lahinguid 2016. aastal, mil Karabahhis sai surma üle 100 inimese.

Relvakonflikt on ajendanud Ühendriike, Euroopa Liitu ja regionaalset suurvõimu Venemaad manitsema pooli vaoshoitusele. Türgi on võtnud sõna aga Aserbaidžaani toetuseks.

Pole selge, mis tulevahetusteni viis, kuid analüütikute sõnul võib selle taga olla kiiresti eskaleerunud väiksem piiriülene tulistamine.

Rahvusvahelise Kriisigrupi Kaukaasia analüütik Olesja Vartanjan ütles, et suurem vastasseis tõmbaks ligi ka piirkondlikud suurvõimud.

"Mis tahes otsene rünnak Armeenia või Aserbaidžaani territooriumi vastu võib viia väga tõenäoliselt piirkondlike suurvõimude, eriti Türgi või Venemaa sekkumiseni," ütles ta.

Ta lisas, et kriisi eskaleerumine näib siiski ebatõenäoline, kuna kummalgi poolel pole põhjapiiri ääres territoriaalseid pretensioone ja konflikt pole levinud Karabahhi.

Kõnelused Mägi-Karabahhi vaidluse lahendamiseks on alates 1994. aasta relvarahust suuresti soikus olnud.

Prantsuse, Vene ja USA diplomaatide ehk nõndanimetatud Minski rühma vahendatud rahukõnelustel prooviti viimati rahuni tõsisemalt jõuda 2010. aastal, ent see üritus jooksis liiva.

Energiarikas Aserbaidžaan on teinud suurinvesteeringuid sõjaväkke ja lubanud Karabahhi jõuga tagasi võtta. Riiki toetab ka tema peamine liitlane Türgi.

Armeenia on lubanud kaitsta Karabahhi, mis on end iseseisvaks kuulutanud, ent sõltub suuresti Jerevanist.

Armeenia oluline sõjaline liitlane on Moskva, kellel on rigiis ka sõjaväebaas. Venemaa on tarninud moodsat relvastust nii Bakuule kui ka Jerevanile.