"Hiina ei ole küsinud Eestilt eraldivõetuna toetust," ütles Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et Eestil on võimalus anda maksimaalselt neli häält erinevatele nõukogu eesistujaks kandideerivatele riikidele.

"Kindlasti inimõiguste nõukogu on olnud see koht, kus Eesti koos samameelsete riikidega on tõstatanud ka korduvalt muret seoses inimõiguste olukorraga Hiinas. Viimati Eesti tegi koos 27 riigiga juuni lõpus ühisavalduse seoses Hiina tegevusega Hongkongi suhtes ja väljendasime ka ühtlasi muret uiguuride õiguste pärast. Ja kutsusime Hiinat üles andma ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ligipääsu Xinjiangile (Uiguuri autonoomse piirkonna keskus - toim.)," ütles Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et lisaks Hiinale kandideerivad sügisel inimõiguste nõukogu liikmeks veel Usbekistan, Nepaal, Saudi Araabia ja Pakistan.

Enamikul juhtudel vahetuvad riigid perioodiliselt ja suurt sisekonkurentsi nendele kohtadele ei ole, selgitas Reinsalu. Üks riik saab olla nõukogus kolm aastat ning seda aega võidakse pikendada.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu valimised on oktoobris.

Nõukogu on valitsustevaheline organ, mille 47 liikmesmaa vastutusalas on inimõiguste edendamine ja kaitsmine kogu maailmas. Hetkel tahab inimõiguste nõukokku pääseda ka Hiina, ja see on mitmel pool muret tekitanud.