Venemaa ja Hiina pääsesid ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vene president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping mullu juunis Peterburis.
Vene president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping mullu juunis Peterburis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Venemaa ja Hiina valiti teisipäeval koos mitme muu inimõigusi eirava riigiga ÜRO Inimõiguste Nõukogusse. Seda hoolimata hääletuse eel tehtud üleskutsetest neid boikoteerida.

ÜRO Peaassamblee 193 riiki valisid 47-liikmelisse nõukogusse veel Cote d'Ivoire'i, Gaboni, Malawi, Kuuba, Boliivia, Usbekistani, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi. Lisaks valiti teiseks kolme-aastaseks perioodiks jätkama Senegal, Nepal, Pakistan, Ukraina ja Mehhiko.

Liikmed inimõiguste nõukogusse valitakse regionaalsete gruppide kaupa ning kuna sel korral oli konkurents ainult Aasia riikide rühmas, kus neljale kohale kandideeris viis riiki - Usbekistan, Hiina, Nepal, Pakistan ja Saudi Araabia - siis Saudi Araabia sisse ei saanud.

"Saudi Araabia väljajäämine inimõiguste nõukogust on väga tervitatav meeldetuletus, et ÜRO valimistel oleks vaja rohkem võistlevaid hääletusi. Kui oleks rohkem kandidaate, siis oleks võib-olla ka Hiina, Kuuba ja Venemaa nõukogust välja jäänud," ütles inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch ÜRO küsimuste juht Louis Charbonneau.

Kui Saudi Araabia oli aastatel 2017-2019 inimõiguste nõukogu liige ja kogus valimistel 152 häält, siis seekord oli riigi häälesaak 40 protsendi võrra väiksem - ainult 90 häält. Ka Hiina, mis sai teisipäeval 139 häält, kaotas 2016. aastaga võrreldes 20 protsenti häältest.

Mõlemat riiki on rahvusvaheliselt kritiseeritud nende inimõiguste olukorra pärast. Saudi Araabia viis eelmisel aastal täide rekordilised 184 surmanuhtlust, Hiina on aga kriitika all uiguuride vägivaldse kohtlemise ning Hongkongi demokraatialiikumise mahasurumise pärast.

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon otsustas ÜRO Inimõiguste Nõukogust lahkuda poole liikmesoleku aja pealt 2018. aastal, kritiseerides nõukogu seal krooniliselt valitsevate Iisraeli-vastaste meeleolude ning suutmatuse eest reforme läbi viia. USA kriitikat pälvisid ka teisipäevased valimised. "ÜRO Peaassamblee toetas taaskord riike, mille inimõiguste olukord on põlastusväärne. Need valimised kinnitasid veelkord USA otsuse õigsust sealt lahkuda ning kasutada muid foorumeid ja võimalusi kaitsta ja edendada universaalseid inimõigusi," ütles välisminister Mike Pompeo.

Venemaa valiti teisipäeval inimõigusnõukogusse uuesti pärast seda, kui tal neli aastat tagasi jäi kaks häält puudu, et tagada endale ka teine ametiaeg. Inimõiguste nõukogu liikmed saavad järjest olla selle liikmed kaks kolmeaastast perioodi.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu on üks kolmest ÜRO piiratud liikmesusega nõukogust, kuhu kuulub 47 valitavat ja roteerivat liikmesriiki kõigist piirkondlikest gruppidest, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas.

Genfis tegutsev inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komisjoni järglasena.

Eesti: meie inimõiguste rikkujaid ei toeta

Välisministeeriumi esindaja ei öelnud täpselt, kuidas Eesti teisipäeval hääletas, kuid andis mõista, et ei toetanud inimõigusi rikkuvaid riike. "Diplomaatilise tava kohaselt me ei avalda täpset hääletuskäitumist salajasel hääletusel konkreetsete riikide puhul, kuid ütleme, et Eesti ei anna oma häält riikidele, mille käsitlus inimõigustest on ulatuslikult ja olemuslikult rahvusvahelisi norme eirav," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Britta Tarvis ERR-ile.

Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid kutsusid demokraatlikke riike enne teisipäevast hääletust mitte andma oma häält riikidele, mis inimõigusi ei austa. Iga riik peab ÜRO Peaassambleel toimuvatel valimistel saama 97 riigi toetuse, mis tähendab, et demokraatlikud riigid saaksid blokeerida selliste riikide valimise nõukokku isegi siis, kui neile ei ole vastaskandidaate esitatud.

Teisipäeval valitud riikide ametiaeg ÜRO Inimõiguste Nõukogus algab 1. jaanuaril ja kestab kolm aastat.

Eesti oli inimõiguste nõukogu liige aastatel 2013–15 ning kandideerib sinna uuesti aastateks 2026–2028, ütles välisministeeriumi pressiesindaja.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: