Helme sõlmis 27. juunil lepingu USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna advokaadibüroo esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu.

Rahandusminister Martin Helme Eesti Päevalehe ajakirjanike hinnangutega ei nõustu ning nimetas Vikerraadio saates "Uudis+" antud intervjuus Päevalehe artiklit sellel teemal libalooks ja laimuks.

"Tänase valitsuse ja minu tegevus rahapesuvastases võitluses ilmselt väga paljusid ärritab, kes on sellega kunagi seotud olnud," rääkis Helme.

"Selle jaoks, et Eestil oleks võimalikult hästi esindatud huvid õiguslikes menetlustes, mis Ameerikas on, selle jaoks me seda lepingut sõlmisime," rääkis minister.

"Kogu väide on selles, et ühel rahvusvahelisel õigusabibürool on olnud kliente, kellel on olnud finantskuritegude süüdistusi. No halloo! Kui advokaadid seostatakse nende klientide kuritegudega ja tehakse selles nii-öelda kaasvastutavaks, siis meil ei õnnestuks leida tervest maailmast ühtegi õigusabiteenuse osutajat, kellel ei oleks olnud probleemseid kliente. Advokaadid sellega tegelevadki, et kliente esindada," ütles minister.

Helme märkis, et Freeh Sporkin & Sullivan LLP on esindanud nii eraõiguslikke kliente kui valitsusi ja teeb tihedat koostööd USA valitsusega.

"Lepingu me sõlmisime niimoodi, et kuna Eesti seadused ütlevad, et õigusabi teenust ei pea tegema hanke korras, vaid on võimalik teha suunatud pakkumisi, siis valisime välja kolm suurt rahvusvahelist õigusabibürood, mis on keskendunud just finantskuritegudele. Neil on nii Ameerikas, Euroopas kui ka mujal maailmas büroode võrgustik, kontaktide võrgustik, tohutu armee töötajaid," rääkis Helme.

Ministri sõnul ei ole võimalik eeldada, et kümnete büroode ja tuhandete töötajate hulgas ei ole ühtegi advokaati, kellel ei ole olnud kliendisuhteid Venemaaga. "Sellist bürood leida ei ole võimalik."

"Ja on ka tõsi, et kolmest büroost, kelle poole pöördusime, kaks tükki ennast ise tegelikult taandasid, sest nad ütlesid, et neil on huvide konflikt ja nad ei saa Eestit hästi esindada. Nii sellel hetkel, kui me läksime neid pakkumisi tegema kui hilisemates läbirääkimistes me muidugi korduvalt kontrollisime neid taustasid, et mitte sattuda sellisesse olukorda," sõnas minister.

Helme sõnul esitati küll kutsed kolmele büroole, kuid algsele sõelale oli jäänud isegi rohkem büroosid.

Ministri sõnul on ka Freeh Sporkin & Sullivan LLP tagasi lükanud väite, et on rahapesukahtlusega ettevõtteid esindanud, õigusbüroo on aga vahendanud läbirääkimisi ettevõtte ja USA riigi vahel. "Mis on midagi muud kui firma esindamine. Sisuliselt on ta olnud kohtuniku rollis," märkis Helme.

Helme lisas, et valitsus kontrollis huvide konflikti puudutavaid küsimusi mitmel moel ja mitmest allikast. "Ma ei näe mingit põhjust seda lepingut katkestada, pigem vastupidi, et see mõte üldse lauda tuuakse, pigem annab mulle kinnitust, et me oleme väga õigel teel," sõnas Helme.

Eesti Päevalehes ilmunud artikli üks autoritest Holger Roonemaa selgitas teisipäeva õhtul "Ringvaates" loo tagamaid, rõhutades, et advokaadibüroo huvide konflikt on päris suur.

"Jah, ma olen nõus, loomulikult, advokaadibürood esindavadki igasuguseid kliente, see ongi nende töö. Aga praeguse olukorra teeb eriliseks see, et tema esindatud kliendi osas on Eestis jätkuvalt seotud kriminaaluurimised ja see sama advokaat põhimõtteliselt taotleb nendele samadele kriminaaluurimise andmetele ligipääsu. Meil on pooleli see asi. Kas me usaldame sellele mehele need andmed? Kuidas me teame, mille alusel ta otsuseid teeb? Mis tegelikult motiveerib teda neid otsuseid tegema? Jne. See huvide konflikt on päris suur," rääkis Roonemaa.

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles pärast Helme intervjuud, et valitsus peab avalikustama kolme miljoni euro väärtuses maksumaksja raha eest USA advokaadibürooga sõlmitud õigusabilepingu tingimused.