Senati luurekomisjoni ligi tuhandeleheküljelises raportis keskendutakse sellele, kas ja kuidas võis Venemaa mõjutada 2016. aasta presidendivalimisi ning selles näidatakse president Donald Trumpi kampaaniameeskonna kontakte Kremli ametnike ning vähemalt ühel juhul ka Vene luure esindajaga, vahendas ajaleht The New York Times raporti tulemusi.

Samas mainitakse mitme korral ka Freeh' suhtlust Vene peaprokuröri Juri Tšaika, asepeaprokuröri Pjotr Katsõvi, Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlase, väidetavalt kuritegelikke sidemeid omava oligarhi Vassili Anissimovi ning samades sidemetes kahklustava ameeriklase Imre Pakhiga. Kohtumistel oli teemaks niinimetatud Magnitski akt, millega USA pani sanktsioonide alla Venemaa tippametnikud, kes olid riigilt varastanud ja hiljem välismaal puhtaks pesnud miljoneid dollareid.

Raporti kohaselt olevat Vene tippametnikud soovitanud Freeh'l selles küsimuses suhelda Vene advokaadi Natalja Vesselnitskajaga, kes "olevat üks nende seast". Vesselnitskaja esindas ettevõtet Prevezon, mida USA valitsus süüdistas 230 miljoni dollari ulatuses Vene ametnike poolt riigist riisutud raha puhtakspesemises. Ettevõte lahendas vaidluse USA justiitsministeeriumiga, makstes riigikassasse 5,9 miljonit dollarit, selgus raportist.

Rahandusminister Martin Helme sõlmis Freeh' osalusega advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan kolme miljoni euro suuruse õigusabilepingu Eesti huvide esindamiseks Danske panka puudutava rahapesu uurimiseks.

Eesti ajakirjanduses on väidetud, et Freeh'l võib olla selles küsimuses huvide konflikt, kuna ta on varasemalt esindanud rahapesus süüdistatud ettevõtteid. Delfi on väitnud, et Küprosel registreeritud Prevezoni rahapesujuhtumis oli just Danske Eesti haru üks kanaleid raha liigutamiseks. Freeh ise on süüdistused huvide konfliktist tagasi lükanud.