Šmutov ütles, et lisaks riigi kohustusele tuleks vaadata ka ministrite ning riigikogu esimehe käitumist. Ta tõi välja, et sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul oli rahandusminister Martin Helme ja väliskaubandus- ja IT ministri Raul Siemi käitumine seadusevastane, teisalt ütlesid Helme, riigikontroll ja ka riigikogu esimees Henn Põlluaas, et hoopis Kiik on seadust rikkunud.

"Seaduse rikkumiste ees, millegi pärast, kui see on riiklikul tasandil /---/, siis see võibki olla, aga kui keegi üksiksik seda teeks /---/, siis see haamer tuleb nii kiiresti ja nii valusalt," ütles Šmutov.

Šmutov rõhutas, et talle jääb arusaamatuks, miks Põlluaas näiteks ei kutsu Kiike ametist tagasi või miks ei tee häält ka Jüri Ratas, kes valitsuse pressikonverentsil kogu olukorra peale muigas.

"Esimene sõnum oleks pidand olema see, et me vabandame, riik on jätnud oma kohustuse täitmata," ütles Šmutov ja lisas, et see on ennekõike peaministri probleem ning Ratas peaks suhtlema ka kõnealuste organisatsioonidega.

Kaio ütles, et tagasivaates oleks sotsiaalministeerium saanud üldse selle probleemi esilekerkimist vältida, kui nad oleks oma tegevusse pannud sõna "perekond".

"Ajalooliselt hasartmängumaks ja sealt jagatav raha on selline südametunnistuse pesemise meede, et mängige, jooge, aga makske raha. Kunagi, kui see hasartmängumaks sellisel moel kehtestati, siis ka arutati, kuidas seda südametunnistust saaks võimalikult hästi pesta, ja leiti, et see võiks olla näiteks mingi perede kontekst, siis saaks südametunnistus hästi puhtaks," rääkis Kaio.

Riigikontroll juhtis Kaio sõnul sotsiaalministeeriumi tähelepanu juba ammu sellele, et nende tegevus ei pruugi olla täielikult õiguspärane. Kaio lisas, et tema hinnangul käitus ministeerium ülbelt ja ei võtnud soovitusi kuulda.  

Aaspõllu ütles, et tema pole sugugi kindel, kas Helme selle n-ö kaotuse vastu võtab. Aaspõllu sõnul oleks rahandusministril veel ruumi sel teemal vaielda.

"Martin Helme käigud näitavad, et tal pole piisavalt toetust valitsuses, et oma soove ja maailmavaadet ellu viia," ütles Aaspõllu.

Kaio lisas, et tegelikult on läbi vastandumise võitnud nii Helme kui ka Kiik, kes on saanud seeläbi oma maailmavaadet ja poliitilist agendat tugevalt näidata.

Lisaks tuli saates juttu ka Mart Helme plaanist luua kriisireserv ning Jüri Luige vastuseisust sellele ideele.

Kaio hinnangul on selles küsimuses kõige olulisem raha.

"Kas see raha tuleb kahest protsendist SKP-st, mis on lubatud riigikaitsele või see tuleb siseministeeriumi eelarvest, kellele allub politsei ja piirivalve, see on võtmeküsmus vaidluse puhul," ütles Kaio.

Samas nentis ta, et teoreetiliselt võib selline üksus isegi vajalik olla.

"Ideaalis võibolla tõesti võiks olla Kaitseliidu-sarnane või siis reservüksus, mis on politsei abiüksus, mida kriisiolukordades võib vaja minna," ütles Kaio.

Šmutov aga tõstatas küsimuse, miks ei võiks lihtsalt praeguseid abipolitseinikke rohkem koolitada. Lisaks jäi kogu reservi loomine ja selle sisuline pool Šmutovile arusaamatuks ning ta leidis, et see pole praegusel kujul loogiline.

Aaspõllu nägi olukorras aga PPA ja selle peadirektori Elmar Vaheri poolset taktikalist lüket.

"Pigem on osaliselt olukord, kus Vaher on suutnud aru saada, mida Helme võiks tahta või soovida ja siis Helme tahted ja soovid vormistand selliseks, mis aitaks PPA-le ressursse juurde saada," ütles Aaspõllu.