Kaupo Meiel: nalja mõistetakse vähem, kohut mõistetakse rohkem
Sõnavabadusest ja selle ebapopulaarsest kaksikvennast, sõnavastutusest räägitakse ühes ja teises kontekstis iga aastaga järjest enam. Kui aga nii edasi läheb, siis lõpuks jääbki sõnavabadusest alles ainult vabadus rääkida sõnavabadusest, arutleb Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Õhtuleht sai sel nädalal Tartu linnavalitsuselt karmi kirja, millega nõuti lehes ilmunud karikatuuri eemaldamist. Pilapilt põhines Tartu linna logol ja hüüdlausel "Heade mõtete linn!", mis olid kohutaval moel pandud hoopis koroonakonteksti.
Tartu linnavalitsuse meele see mõistagi pahaseks tegi ja leherahvale läkitati kiri sõnumiga: "Palun eemaldage see illustratsioon koheselt. Tartu linnavalitsus ei anna luba logo muutmiseks sellisel viisil." Tsitaadi lõpp.
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles, et seda nõuet ei täideta, sest huumor ja satiir võiks tänases ühiskonnas olla siiski veel lubatud. Karikatuuri autor Andres Varustin lisas, et "Maailm on kohati päris hulluks läinud. Nalja ka enam ei mõisteta!" Tundub, et Varustinil on õigus ja kui tema mõtet edasi arendada, võiks öelda, et nalja mõistetakse vähem, aga kohut mõistetakse rohkem.
Tubli seitse aastat tagasi sain ma ise Õhtulehe-sarnase tükiga hakkama. Joonistasin karikatuuri, mis põhines Sindi linna vapil ning viskas Pärnu väikese naaberlinna kulul veidi nalja ja pildike ilmus maakonnalehe veergudel. Sindi toonasele linnapeale, praegusele riigikogu liikmele Marko Šorinile anti nõu tõsine tüli üles kiskuda nii ajalehe kui ka karikatuuri autoriga.
Šorin ei saatnud kirja, vaid tuli lausa isiklikult lehetalitusse kohale ja otsis mu üles. Šorin ei hakanud aga midagi nõudma ega mingit vimma kiskuma, ta kinkis mulle hoopis Sindi linna ajaloost kõneleva raamatu, puhusime veidi rahulikult juttu ja läksime mõlemad sõbralikult oma teed. Marko Šorin käitus nii nagu ootakski inimeselt, kes on inimene hoolimata sellest, et tegeleb poliitikaga.
Tartu linnavalitsus valis teise tee ning hakkas ühe naljapildi pärast tõrelema ning nõudmisi esitama, käitudes seega risti vastupidiselt Taaralinna heas mõttes positiivsusest pakatavale tunnuslausele. Ühe tegelikult üsna leebe naljapildi tõttu ajalehega riidlema hakata on kaugel heast mõttest, mis võiks tulla heade mõtete linnast.
Meid kiputakse sageli hirmutama Poola ja Ungariga, sest seal suukorvistatavat meediat ning selliseid tendentse võib meilgi täheldada. Eelkõige tulevad sellised paralleelid jutuks siis, kui kõne all EKRE või konservatiivid laiemalt. Tartus on aga võimul Reformierakond koos sotsidega.
Nii et kes seda konna meil siin Eestis siis õigupoolest keedab? Tartu ja Õhtulehe näitel mitte konservatiivid või liberaalid, vaid lihtsalt need, kes võimul on. Kuid eks see olegi loogiline, sest samal ajal, kui me arutame, mis on parempoolsus ja mis on vasakpoolsus, ei maksa unustada, et levinuim maailmavaade on just võim kui selline.
Sõnavabadusest ja selle ebapopulaarsest kaksikvennast, sõnavastutusest räägitakse ühes ja teises kontekstis iga aastaga järjest enam. Kui aga nii edasi läheb, siis lõpuks jääbki sõnavabadusest alles ainult vabadus rääkida sõnavabadusest, väänates seda mõistet täpselt nõnda nagu endale parasviisi meeldib.
Jurist ja filosoof Mats Volberg kirjutas hiljuti ERR-i portaalis, et vaevalt leidub kedagi, kes siiralt usuks, et maailm oleks parem, kui kõik võiksid kõike süüdimatult öelda ja teha. See kõlab väga usutavalt ja õigesti, erinevalt sõnavabadust kaitsvatest arvamusavaldustest, mis nõuavad väljendusvabadust kõigile, aga siiski mitte päris kõigile, sest üks õige sõnavabadus on selline, mis laieneb ainult neile, kellega ma nõus olen.
Eks me jäämegi sõnavabaduse ja sõnavastutuse üle arutlema, aga ehk võtavad Tartu linnajuhid edaspidi rahulikumalt ja leiavad endale mõistlikumat rakendust kui naljapiltidega võitlemine. Muidugi on neil ka vabadus deklareerida, et ei loe enam Õhtulehte ega vasta Õhtulehe ajakirjanike küsimustele, nagu tegi EKRE esimees Martin Helme Delfiga.
Turbulentses maailmas on see ilmselt kohatu mõte, aga ma leian, et üldse võiks rahulikumalt võtta. Kõvasti rahulikumalt. Ma arvan, et kuluks isegi ära üks üle-eestiline massimeeleavaldus, mille raames lükatakse autosid ja jalgrattaid kummuli, taotakse trumme ja puhutakse vuvuzelasid, rüüstatakse poode ja tõmmatakse mälestussambaid maha ning seda kõike ainult selleks, et teadvustada lihtsat sõnumit - võtame rahulikumalt.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel