Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul moodustavad suvekuudel alkoholivabad õlled ligikaudu kümme protsenti õllemüügist, aastases võrdluses umbes viis-kuus protsenti.

"See jätkab tõusmist. Viis aastat tagasi oli alkoholivabade õllede osakaal 1,5 protsenti turust. Ma ennustan seda, et ega üle kümne protsendi antud kategooria mahust ei hakka ta ka tulevikus võtma. On veel pikk maa minna, aga asi liigub sinnapoole," sõnas Noop.

Ent erinevatele alkohoolsetele toodetele sarnanevate alkoholivabade versioonide rohkus poelettidel tekitab küsimuse, kas pole see mitte tootjatele võimaluseks reklaamida oma tooteid piiranguvabalt ning müüjatele võimalus meelitada tarbijaid alkoholialade juurde.

Eesti Karskusliidu juhi Lauri Beekmani sõnul tekitab alkoholivabade alkoholijookide rohkus küsimuse, miks tehakse tooteid, mis on täpselt samasugused alkohoolsete toodetega. "Näiteks Norras on keelatud müüa sama toodet alkoholiga ja alkoholivabas variandis." Beekmanni hinnangul võib see olla ka üks strateegiaid kuidas reklaamida tooteid alaealistele.

Beekmanni sõnul pole probleem vaid alkoholivabades variantides, vaid ka sarnaselt kujundatud mittealkohoolsetes jookides. Ta toob näite Karl Friedrichi nimelisest õllest, millele väga sarnase kujundusega on olemas ka Karl Friedrichi nimeline kali.

Samas näeb Beekman selles ka positiivset trendi.

"Võib öelda, et see muutus on ülemaailmne sober curious liikumise mõju ja näitab alkoholipoliitika tugevust. Ise ma küll ei ole tarbinud, aga olen kuulnud, et tooted on läinud ka kvaliteetsemaks," ütles Beekmann.

Tarmo Noobi sõnul vastab tõele väide, et alkoholivabade alkoholijookide turundamisele pannakse aina enam rõhku.

"Ma ei salga, et meil on oluliselt vabamad käed seadusandlikumalt tegutseda alkoholivabade jookide segmendis. Alkoholiga toodete turundamine on Eestis väga reglementeeritud. Ma ei näe mingit traagikat selles, kui selle arvelt võidab rahva tervis," ütles Noop.

Samas ei nõustu Noop väitega, et see oleks viis alkohoolsete jookide populariseerimiseks.

"Kui me vaatame õlleturu mahtu, siis see on iga aasta kahanenud. Alkoholivabad tooted aga kasvavad 25-35 protsenti aastas. Järjest suurenev alkoholivabade toodete osakaal pole kasvatanud kogu kategooriat," sõnas Noop. Tema sõnul on ka Tartu Õlletehast omavas Soome Olvi grupis juhtkonna boonused seotud alkoholivabade toodete osakaalu kasvatamisega.

Noobi sõnul on sel aastal tekkinud isegi kurioosne olukord, kus mõni populaarne alkohoolne jook on oma alkovabale ekvivalendile alla jäänud.

"Kuigi A Le Coq Gin Long drink on turuliider, siis teatud kuudel oleme näinud seda, et alkoholivaba versioon müüb rohkem kui alkoholiga. Sellist asja pole kunagi varem märganud, et alkoholivaba toode võiks isegi rohkem müüa kui alkoholiga analoogne toode analoogses pakendis," sõnas Noop.

Selveri pressiesindaja Jürg Sameli sõnul sõltub nende alkoholivabade alkoholijookide paigutus konkreetsete kaupluse riiulite asetusest ja karastusjookide auskohast.

"Selverites asuvad need tooted üldjuhul karastusjookide juures ja nii on see olnud juba aastaid. Ei ole seotud alkoholiosakonda suunamisega ja näiteks Järvel asuvad alkoholiosakond ning alkoholivabad joogid teineteisest päris kaugel," sõnas Samel ning lisas, et Selver alkoholivabu alkoholijooke alaealistele ei müügi.

Noobi sõnul on nooremate tarbijate käitumine varasemast erinev.

"Uus põlvkond on oma maitse-eelistuselt teistsugune. Kui varem kehtis see reegel, et alkoholivabale õllele mindi üle siis, kui oldi juba õllejooja, siis uus põlvkond võtab esimese õllena alkoholivaba õlle. On märgata mustri muutumist," sõnas Noop.