Astmaatikud ja allergikud peavad koolis köha-nohu päritolu tõendama hakkama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599012240000 | amCalendar}}
Allergiline nohu pole nakkav, aga koroonatingimustes võidakse hakata lapsi selle pärast stigmatiseerima.
Allergiline nohu pole nakkav, aga koroonatingimustes võidakse hakata lapsi selle pärast stigmatiseerima. Autor/allikas: Karin Koppel

Lapsevanemad on mures, mis saab astmaatikutest ja allergikutest koolilastest, kelle haigus avaldub köhas või nohus. Haridusministeerium leiab, et kõik haigusnähtudega õpilased peaksid jääma koduõppele, ent kui klass on nõus, võib piisata ka koroonatestist ja eriarsti tõendist, et laps pole nakkav.

Lapsevanemad on murelikuna pöördunud haridusministeeriumi poole, et saada juhiseid, kuidas toimida lastega, kellel avaldub kas astmaatiline köha või allergiline nohu, mis võib püsida kuude kaupa. Laps näib tõbine, ent pole tegelikult nakkav. Julgustava vastuse asemel said lapsevanemad mitmeti tõlgendatavaid ümmargusi vastuseid, mis pigem aitavad kaasa nende laste olukorra stigmatiseerimisele kui mõistmisele.

Haridusministeerium vastas oma Facebooki lehel lapsevanematele, kes küsisid, kas iga kord, kui allergiline nohu või köha avaldub, peab uue kroonaproovi tegema ja arstitõendi võtma, niimoodi: "Igasuguste haigussümptomitega tuleb jääda koju. Samas tuleb hinnata olukorda, kas on mõistlik jääda distantsõppele või jätkata kontaktõpet ning leida lahendus koostöös perearsti ja kooliga. Arvestada tuleb ka sellega, et ühe jaoks tavapärane krooniline või allergiline näht ei pruugi teiste jaoks ohutuna tunduda."

Vanemate pahameele peale, et lähtuda soovitatakse teiste perede tajutud ohutundest, mitte asjaolust, et allergia korral reaalne nakkusoht puudub, lisas ministeerium: "Lahendused tuleb ikkagi koostöös leida: kes, millistel tingimustel ja millal jäävad distantsõppele. Selge on see, et haigusnähtudega koolis olla ei tohi. Loodetavasti mõistate, et haigussümptomitega eneseisolatsiooni nõue ei ole haige inimese kiusamiseks, vaid teiste - meie kõigi - kaitseks selleks, et ei tuleks sulgeda koole, rakendada piiranguid või kuulutada taas välja eriolukord. Kuni ei ole selge ja arstlikult tõendatud haiguse päritolu või olemus, siis tuleb koju jääda. See on oluline enda, oma lähedaste, kaaslaste ja ühiskonna kaitsmiseks. Pärast kevadist eriolukorda mõistame ju väga hästi, et haigena tööl, koolis või trennis käimine on ohtlik."

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Liina Põld selgitas ERR-ile, et selline olukord, kus õpilasel on näiteks krooniline nohu, vajab koolis läbirääkimist ja kõigi nõustumist, kui mõnele õpilasele mööndusi tehakse.

"Kui klassis tekib see olukord ja kõik teavad, et haigusnähtudega püsime kodus, võib tekkida ohutunne või hirm teiste poolt, et üks laps on haigusnähtudega kooli tulnud. See on siis kooli ja õpetaja kommunikatsioonikoht, kus tuleb ära selgitada, et tal ei ole koroonaohtu ja ta ei ole haiguse kandja," ütleb Põld. "Kool peaks võtma juhtumipõhiselt terviseameti kohaliku eksperdiga ühendust, arutama olukorra läbi, olema perekonnaga kontaktis."

Põld leiab, et ei tohi lasta tekkida olukorral, kus allergikut tema nohu pärast klassis stigmatiseeritakse, mistõttu võiks lahenduseks olla eriarsti tõend.

"Kui see on kooli viidud, võib selle alusel õpilase kooli lubada, kui talle on koroonatest juba tehtud ja kui ta ei ole käinud reisil ega puutunud kokku viirusekandjaga, võiks eriarsti tõend selle probleemi lahendada," pakkus Põld välja.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta kommenteeris Vikerraadiole, et koolidel pole õigust õpilastelt arstitõendit nõuda, seega ei saa ka haridusministeerium sellist nõuet esitada. Jätkuvalt saab loa lapsele kooliminekuks anda üksnes lapsevanem.

"Kui on tegemist näiteks allergilise nohuga, mis teisele inimesele ei nakka, on väga mõistlik, et ta jätkab oma õpinguid. Allergilise nohu puhul ma ei näe ühtki tõenduspõhist põhjust, miks ta ei võiks osaleda tavaõppes. Peaks olema mingisugune põhjus, miks ta on teistele ohtlik, aga allergiline nohu ei ole teistele ohtlik," toonitas Pakosta.

Distantsõppe korraldus nõuab koolidelt läbimõtlemist

Ministeeriumi üldine soovitus on lähtuda koolidel valmisolekust pakkuda distantsõpet ja seda vajadusel kontaktõppega kombineerida.

Koduõppel lastel ei tohi tekkida tunnet, et nad on jäänud õppetööst ilma, ehkki kontakttundidega samaaegselt ta e-õppe kanalites vahetut suhtlust õpetajaga eeldada ei saa, ent koduõpe pole ka kuidagi taunitud ja on paratamatult uus normaalsus, millega kõik peavad leppima ja harjuma. Selles mõttes on üksi kodus õppivad lapsed siiski teistsuguses seisus, kui kevadel kogu klassiga distantsõppel olemise ajal.

Kuidas koolid paralleelseid õppevorme ellu viivad - kas kaasates abiõpetajaid või õhtuti koduõppel lastele e-õppe tunde korraldades - on iga kooli enda korraldada ja ministeerium kõike ette anda ei saa, kuidas distantsõpet uutes oludes korraldada.

"Koolid peaksid mõtlema läbi, mis aegadel see toimub. Kuidas jagada lisaselgitusi, kui ta pole aru saanud, kuidas ta saab oma tööle tagasisidet. Korralduslikult tuleks sättida nõnda, et ei saa üle koormata neid õpetajaid, kes on täisajaga koolis. Nad ei saa juhendada kõiki õpilasi ka distantsilt," toonitas Põld.

Põld tunnistas, et sellisel distantsõppel on vajakajäämisi.

"Peaksime seda e-keskkonnas olemist võtma kontaktisaamisena, mitte eeldama, et oleme sealtkaudu päev otsa õpetajatega ühenduses. Koduõppel laps õpib õpikutest, töövihikutest, saab e-koolist infot, kust materjali lisaks otsida," kirjeldas Põld.

Diskrimineerimise olukord

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütles, et ka koroonaolukorras peavad koolid lähenema krooniliste haigustega õpilastele samal põhimõttel kui muidu näiteks liikumispuudega õpilastele haridusasutusele ligipääsu tagades ehk õppetööks tuleb vajadusel teha mõistlikke kohandusi, et kõik lapsed saaksid oma haridusteel edasi liikuda.

"Sest kui mõistlikke lahendusi ei leita, on see kaudse diskrimineerimise olukord," ütles Pakosta, lisades, et neid mõistlikke kohandusi tuleb teha ka juhul, kui see koolidelt rahalist panust eeldab. Seega kui on õpilasi, kelle nõrgem tervis ei luba teiste lastega samas klassis viibida, peab kool leidma lahenduse, et nad viirusliku olukorra tõttu haridusest kõrvale ja õpingutes maha ei jääks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: