"Pealtnägija" tõi Kivisaare skandaali osapooled esmakordselt kaamera ette ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui näitleja Marika Korolev suutis mõne aasta eest vastutusele võtta netiräuskajad, kes teda sõimasid, tervitati tema advokaati Robert Sarve kui printsi valgel hobusel. Nüüd on aga noor advokaat teinud mõnede meelest laimuhagidest rahaveski, mis teeb inimväärikuse kaitsele hoopis karuteene.

Enim kõneainet andnud näide on Alari Kivisaare hagi kunstitudeng Katrina Raiendi vastu, kus raadiomees küsib 75 000 eurot.

Juunis sattus raadio Sky Plus hommikuprogrammi üks saatejuhtidest Alari Kivisaar sotsiaalmeedias kriitika alla kui ta otsesaates arutab ta muuhulgas USA-s palju tähelepanu pälvinud mustanahalise George Floydi surma politsei vahistamise käigus, mis tõi kaasa massirahutused üle riigi.

"Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu süvenenud. "li üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (…) Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb," külas montaažis, mis oli tehtud 2. juuni Sky Plusi hommikuprogrammist, kus räägib Alari Kivisaar.

Kivisaar kaebas augustikuu alguses tema vallandamist nõudnud petitsiooni algatanud Katrina Raiendi kohtusse ning nüüd on kohus hagi ka menetlusse võtnud.

Kivisaare kommentaarid hakkasid levima Twitteris, kus neid märkas #BLM ehk Black Lives Matter eestikeelne kogukond, kes nõudsid saatejuhi vallandamist. Kunstnik ja üliõpilane Katri Raiend algatas Kivisaare suhtes vallandamist sooviva petitsiooni, mis kogus kiiresti tuhandeid allkirju.

Kivisaare sõnul oli tegemist laimamisega ning tema üksikud laused olid kontekstist välja rebitud. Kivisaar kaebas Raiendi kohtusse ning nõuab temalt kahjutasuna 75 000 eurot.

Peale petitsiooni algataja lubas Kivisaar kohtusse kaevata ka mitmed teised sellega seotud inimesed.

Kivisaare sõnul tegi petitsioon talle esialgu nalja, aga kui ta selle sisuga tutvus, siis muutus ta tõsiseks. Kivisaar rääkis, et petitsioonis toodud süüdistus, justkui ta oleks aastaid igapäevaselt inimesi rassisimile õhutanud, on absurd. "Seal ma nägin, kust see punane joon minu jaoks jooksis. Ma ütlesin, nonii sõbrad, seekord noh, seekord see nii ei lähe," kommenteeris Kivisaar.

Katrina Raiend rääkis, et petitsioon oli mõeldud justkui palvekirjana tööandjale. "Minul ei ole ilmselgelt võimalust hääletada välja inimesi avalikust ettevõttest. Minul on võimalik koondada kokku sarnaste arvamustega inimesed ja esitada palvekiri. Enne petitsiooni tegelikult mõttekaaslastega me kirjutasime e-maile Sky Meediale. Sellele ei tulnud kahjuks soovitud vastust ja siis oligi lihtsalt järgmine samm, et näidata, et on neid inimesi, kes ei ole nõus selliste asjadega ja neid on palju," sõnas Raiend.

Staažika saatejuhina teab Kivisaar, et kuulajate terav tagasiside on nö ametisse sisse kirjutatud. Teda on varemgi lõualõksutamise eest hurjutatud, kirjutatud isegi kriitilisi artikleid, kuid organiseeritud kampaania kinga andmiseks, mis viimastel andmetel korjas üle 6000 allkirja, läbis ka tema paksu naha.

"Sa võid taluda neid mõnitusi ja halvasti ütlemisi ja valesti tõlgendamisi ja aga noh, see saab minna nagu teatud piirini. See piir sai totaalselt ületatud," ütles Kivisaar.

Katrina Raiend ütles küll, et petitsioon ei olnud isiklik rünnak, vaid pöördumine ettevõtte poole. "See ei ole kunagi mõeldud kellegagi tühistamiseks või kellegi elu hävitamiseks," ütles Raiend. Samas märkis ta, et et inimesed, kes ei ole nõus lõpetama rassistlikke või naistevaenulikke kommentaaride ütlemist, ei peakski olema avaliku elu esinejad.

"Mitte mingilt plaani ei ole olnud kellegi elu ära rikkuda. Plaan on alati on olnud lihtsalt,, et inimene, avaliku elu tegelane või vastutada oma sõnade eest võiks olla valmis kriitikaks, võiks seda vastu võtta. Ja sellel sellest kriitikast olenevalt siis kas õppida ümber natuke," lausus Raiend.

Kivisaar kinnitas "Pealtnägijas" üheselt, et ta ei ole rassist. "Muidugi ma ei ole. Mulle jubedalt käib närvidele, kui inimesi liigitatakse nahavärvi järgi, orientatsiooni järgi, nende soo järgi, nende usu järgi, nende vanuse järgi. Ma liigitan inimesi ka, aga need on väga lihtsad kategooriad: on head inimesed ja on halvad inimesed. Ja pole mingit vahet, mis värvi nad on, mis soost nad on, kui vanad nad on," sõnas Kivisaar.

Kivisaar möönas, et tema raadiopersoon on osaliselt roll ja provokatsioon, et tekitada kuulajates emotsioone. Mees palkas skandaali puhkedes advokaat Robert Sarve, kes saatis juuli lõpus Raiendile nõudekirja 75 000 eurole väidetava laimu eest. Teadaolevalt rekordiline nõue tekitas laiema diskussiooni sõnavabaduse piiramisest.

Raiendi sõnul oli Sarve koostatud nõudekiri üles ehitatud niimoodi, et seal ei olnud palju legaalset alust. "Seal oli hästi palju hirmutamist ja mulle ei jäetud väga valikuvabadust. Mul ei olnud varianti kuidagi muud moodi reageerida, sest ilmselgelt 75 000 ma ei maksa, eriti veel, kui ma ei ole teinud midagi valesti. Ma olen ainult seisnud oma põhiõiguslike väärtuste eest," ütles Raiend.

Kivisaar märkis, et kuigi tema jaoks ei ole 75 000 eurot peenraha, on see arvestades kahju suurust sümboolne summa.

Eesti Inimõiguste Keskuse palkas Raiendile enda kuludega advokaat Meris Vellingu, kes ütles, et tegemist on summaga, mis ei vasta Eesti kohtupraktikale.

Neile tekkis üllatav liitlane – SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ehk SAPTK.

"On täiesti selgelt näha see muster, et seal lihtsalt nagu, ütleme, nagu printeris vorbitakse neid nõudekirju ühe sama malli alusel, nii et ma arvan, et see väljend selline kahjunõuete vabrik ei ole, ei ole üle võlli keeratud," ütles sihtasutuse juht Varro Vooglaid.

Laimuhagide tööstus

"Pealtnägijal" on selle nähtuse sünnis oma osa. Viis aastat tagasi rääkis Marika Korolev siin saates oma pereprobleemidest, millele järgnes anonüümsete kommentaatorite sõim netis. Näitleja võttis ette kohtutee, suutis tatipritsijad paljastada ning vastutusele võtta.

Tema advokaadist Robert Sarvest sai üleöö täht, keda ülistati võimatuna tundunud kommentaariumide puhastamise eest. Tänaseks on aga Sarv püsti pannud omaette tööstuse – tal on isegi eraldi veebilehekülg laim.ee, kus juhised, kuidas laimuhagi esitada ja tiksub ka loendur, palju ta on laimu ohvritele raha toonud: tänase seisuga 81 juhtumiga kokku 77 000 eurot.

Ameerikalik stiil on üks asi, aga vastaste meelest ebaproportsionaalselt suured nõuded ja kalastamine on pannud ka muidu vaoshoitud advokaatide tsunfti kihama.

Vandeadvokaat Paul Keres nimetas sellist teguviisi piiripealseks käitumiseks. "Advokaat peab kõiges, sealhulgas enesereklaamis, käituma väärikalt ja kutseväärikalt või noh, vähemalt kutse-eetikale vastavalt. Ma ei, ma ei tea, mina ei reklaamiks enne raha-sissetoojana," lausus Keres.

Robert Sarv annab aga enda tegevusele aga järgmise hinnangu: "võib-olla ma eristungi nii-öelda noh, sellisest nii-öelda keskmisest ja klassikalisest advokaadist ja ma ei ole kunagi tahtnud olla selline nii-öelda hall keskmine, selle poolest, et ma tahan näidata inimestele käegakatsutavaid näitajaid. Ja iga nii-öelda kaasaegset turundust tundev inimene saab ju aru, et kliendile ja potentsiaalsele kliendile tuleb tutvustada käegakatsutavaid tulemusi."

Teiste seas saadeti Kivisaare asjas nõudekirjad ka Roheliste erakonna juhile Züleyxa Izmailovale ja literaat Sass Hennole, kes väidetavalt solvavalt sõna võtsid. Ometi pole kohtusse nende vastu mindud.

Laetud teemadega tegelemine on 33-aastasest Sarvest teinud meediapersooni, aga ka kuulujuttude sihtmärgi. Ta eitab, et on leiutanud roboti, mis otsib välja kurje kommentaare või käib ennast klientidele ise pakkumas. Mitmed adressaadid on Sarve nõudekirju ise avaldanud - ja sageli on nende tekstid ja põhjendused kui copy-paste samasugused ning ühine joon, et küsitav summa tundub ebareaalne. Keegi ei vaidle, et küberkiusamine ja laim on probleem, kuid kriitikute sõnul teeb nõuetega paugutamine väärikuse kaitsele hoopis karuteene.

"Kas sellist tegevust, võiks üles ehitada sellele ehmatamise efektile? Minu isiklik arvamus on, et see ei ole õige. Ja kui advokaat kirjutab väga tungivas kõneviisis kirja, siis inimesed, kellel ei ole kokkupuudet õigusalaga, pigem kipuvad ju teda uskuma. Ja sellest tekib see ehmatuse efekt," rääkis Paul Keres.

Robert Sarve sõnul ei ole tegemist ähvardustega. "Me anname inimesele valida, kas ta on nõus võtma riski sellega, et ta läheb selle asjaga kohtusse ja nii-öelda kaitseb seal oma sõnu," ütles ta.

Aga juristi haridusega Varro Vooglaiul on kujundlikult selles võidujooksus oma hobune mängus. Mitmed Sarve kliendi nõudekirja saanud isikud on n-ö traditsioonilise maailmavaate esindajad, kelle kohtukulud katab SAPTK.

"Minu meelest on tegemist väljapressimisega piirneva tegevusega. Sellepärast et tõepoolest põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Aga kui sa kasutad seda õigust ära põhjendamatult. Ähvardades veel, et muidu me avalikustame need asjad ja siis tulevad kohtukulud juurde, tööandjatega võivad tekkida probleemid jne. Siis lisandub selline hirmutamise element," kommenteeris Vooglaid.

Sihtasutus aitab näiteks ühte inimest, kes sai nõudekirja seksuaalkoolitaja Rita Holmilt, keda samuti Sarv esindab. Advokaadi sõnul on kohus teinud Holmi kasuks üheksa otsust ja väljanõutud summad ligi 10 000 eurot.

Viimane neist tuli nädal tagasi, kui Sarv küsis kommenteerija "pedofiilitar" sõna eest Holmile hüvitiseks 5000 eurot ja teise sama palju endale menetluskuludeks. Kohus ütles otse, et nõue on ebaproportsionaalselt suur ja määras Holmile 400 eurot. Sarv sai tehtud töö eest kliendist rohkem - 1500. Et maksta tuleb enda advokaadikulud, siis läks üks sõna netis härrale maksma kokku 4000 eurot.

Ka Kivisaare juhtumis öeldakse et kõminat on rohkem kui asi väärt - kui esialgses nõudekirjas tudengile seisis 75 000 eurot, siis kohtusse läinud hagis konkreetset summat enam polegi.

"Sõnavabaduse tallame maha ja muudame selle avalikku diskussiooni mingisuguseks selliseks sfääriks, kus teatavad tegelased lihtsalt muudavad selle oma ärilise sissetuleku allikaks. See on täiesti väärastunud nägemus sellest, mida avalik arutelu peaks endast kujutama," ütles Varro Vooglaid.

Paul Kerese sõnul on vabas ühuskonnas erinevate arvamuste esinemine normaalne. "Ühiskonnas on normaalne ka see, et neid arvamusi väljendatakse viisakalt ja tasakaalukalt. Et neid väljendatakse debateerides ja mõistlikult. Ja vabas ühiskonnas on normaalne see ka, et neid väljendatakse räusates, sõimates ja mölisedes. Need on kõik väljendusvabaduse, sinna sellesse kaitsealasse kuuluvad asjad, need on kõik vabale ühiskonnale omased tunnused. Liigselt kasutada kohtuid ja prokuratuuri ja kõike muud, et enda sõna maksma panna, siis see on kahe teraga mõõk ja liiga hea ei ole," lausus Keres.

Robert Sarve sõnul on teda mõne juhtumi põhjal valesti mõistetud. "Ma usun, et see töö, mida me oleme kolleegidega teinud, sõltumata sellest, et võib-olla Eestis kokku kümne inimese seakisa on põhjustanud valearvamuse ja on jäänud selline vale mulje. Tegelikult ma usun, et see ühiskondlik panus sõnavabaduse piiride kujundamisse on olnud väga hea," ütles Sarv.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: