Koalitsioon kasutaks laenuraha investeeringuteks ja valimislubadusteks
Rahandusministeeriumi suvine eelarveprognoos on valitsusele aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Suuri kärpeid kuluridades oodata ei ole, küll aga soovib valitsus kasutada laenuraha nii investeeringuteks kui ka valimislubaduste täitmiseks.
Kui veel suve hakul kostis koalitsioonist hääli, et ka avalik sektor peab solidaarselt erasektoriga palgakärbetega arvestama, siis uue eelarveaasta valguses enam ei palku ega ka muid kulutusi kärpima ei kiirustata.
"Ma ei näe küll võimalust avaliku sektori palkade kärpimisteks, sellepärast et suure võitluse tulemusena on tegelikult tõstetud ju õpetajate palkasid, on tõstetud siseturvalisuse töötajate palkasid. Nii et minna täna palgakärbetele, ma arvan, ei ole mõistlik," ütles majandusminister Taavi Aas (Keskerakond)
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder märkis samuti, et kuigi pikemas perspektiivis on vajaliku struktuursed muutused ka avalikus sektoris, ei tähenda see, et hakatakse palkasid kärpima.
Avaliku sektori kärbete vastu on ka rahandusminister Martin Helme (EKRE). "Süsteemne ja suuremahuline avaliku sektori kulutuste piiramine tänases olukorras kindlasti süvendab majanduskriisi ja sellele ma olen kategooriliselt vastu," ütles ta.
Helme rõhutas, et riigieelarve kulud ei vähene ning kui raha puudu jääb, tuleb seda juurde laenata. Investeeringuteks plaanitavat raha saab võtta nii laenu kui ka eurorahade arvelt.
Seeder tõi välja riigieelarve prioriteedid. "Et tervishoiusüsteem kindlasti toimiks ja elutähtsad valdkonnad Eestis toimiksid – pikemaaegsed prioriteedid. Üks on kindlasti majanduse jätkusuutlik taastamine, teine – kindlasti peab olema prioriteet järgmise aasta eelarve koostamisel ja ka RES-is teadus-arenduskulude ühe protsendi peale viimine," rääkis Seeder.
Seeder lisas, et kindlasti peab säilitama riigikaitsevõimekuse ehk prioriteediks on ka riigikaitsekulutused.
Aas märkis, et tema toetab kindlasti ehitusse. "Ehitussektor on olnud tuleviku pärast mures. Need võimalikud objektid, mis meil on olnud kavas tulevikus – kui on olemas projektid, siis need kiiremini käiku lasta," lausus ta.
"Meie asi on hoolitseda selle eest, et seda raha ei uputata lihtsalt kuhugi mudaauku või miljoni MTÜ peale, vaid et see päriselt läheb meie majanduse tugevdamiseks, elavdamiseks, töökohtade loomiseks ja tootlikkuse tõusuks," ütles Martin Helme.
Ent vaatamata kriisile soovivad koalitsioonipartnerid suruda eelarves läbi ka oma valimislubadusi, nagu erakorraline pensionitõus Keskerakonna puhul. "Ma arvan, et see oleks mõistlik, sest see on ka tegelikult raha, mis üsna kiiresti tuleks meie majandusse tagasi. Nii et sellelt positsioonilt me kindlasti läbirääkimistele läheme," lausus Aas.
Isamaa prioriteet läbirääkimistel on peretoetused. "Ei saa rääkida erakorralisest pensionitõusust ilma pere- ja lastetoetustele mõtlemata. Need on kindlasti omavahel seotud," märkis Seeder.
Koalitsiooni läbirääkimised järgmise aasta eelarve koostamiseks algavad teisipäeval.
Toimetaja: Marko Tooming