Rahandusministeerium käis esmaspäeval välja värske majandusprognoosi. Kuigi ministeerium prognoosis, et Eesti majandus sel aastal langeb, oli ta siiski oluliselt optimistlikum kui veel kevadel. 5,5 protsenti langust võrreldes kevadel hinnatud kaheksaga. Samuti eeldab rahandusministeerium, et järgmisel aastal on meie majandus sisuliselt tagasi seal, kus see oli eelmisel aastal.

Majandusprognoosis on aga kaks olulist eeldust, mis ei pruugi absoluutselt tõele vastata. Esmalt eeldab ministeerium oma prognoosi koostades, et koroonanakatuvus ei kasva plahvatuslikult ja lähiajal leitakse haigusele vaktsiin. Mida ka õnnestub võrdlemisi ruttu üle terve maailma kasutusele võtta. Või vähemalt nakatuvus ei kasva sellisele tasemele, mis tingiks üle Euroopa laialdaste piirangute rakendamist majandustegevusele.

See on üsna uljas eeldus, mille tõele vastavust ei oska keegi praegu tegelikult kinnitada. Kui ka juba homme tegelikult toimiv vaktsiin leitakse, siis selle suuremahuline tootmine ja kasutusele võtmine võtab suure tõenäosusega ikka mingi aja. Siiski tundub eeldus, et kevadega sarnaseid piiranguid enam maailmas ei kehtestata, pigem tõene. Kui nakatuvus vähegi lubab.

Teine eeldus on see, et Eesti majandus hakkab peale järgmise aasta taastumist sisuliselt koroonaeelses tempos vaikselt edasi kasvama. Selle kohta ei ole samuti kellelgi tegelikult ühtegi selgust. Olukord on tegelikult raskesti prognoositav. Meil ei ole tuleviku osas selgust. Seega eeldab ministeerium, et asjad lähevad edasi nii, nagu need enne olid.

Ministeeriumi ise märgib, et nende värske prognoos on täpsem kui kevadine. Sest toona ei olnud üldse mingit teadmist olukorra kohta. Ka rahandusminister Martin Helme ütles, et näiteks kevadine prognoos oli lihtsalt numbrid paberil. Sest midagi oli vaja kirja panna. Mingit päris teadmist või kindlust ei olnud.

Arusaadav. Meil on midagi vaja mudeldada, et oleks midagi, mille alusel hakata näiteks järgmise aasta eelarvet kokku panema. Kuigi võib ka Nassim Nicholas Talebi kombel küsida, et mis kasu on sellest, kui Riia kohal lendaval piloodil on vaid Tallinna kaart.

Siiski on prognoosis indikatsioon asja kohta, mida me tegelikult saame mõjutada. See on riigi võlakoormuse kasv. Ajalooliselt Euroopa madalaima võlakoormusega Eesti riigivõlg kasvab kava kohaselt mõne aastaga eelmise aasta kaheksalt protsendilt kolmandikuni Eesti majandusest.

Kuigi maksutulud langevad, ei ole riigi kulutusi plaanis kokku tõmmata. Veel enam, koalitsioonipartnerid on asunud laenurahaga valimislubadusi täitma, olgu need siis aktsiisilangetused, erakorraline pensionitõus või peretoetused.

Selles võtmes avalikus sektoris töötavatel inimestel liiga palju muret ei ole. Esialgu ei näi, et keegi hakkaks palku langetama või koondama avalikus sektoris näiteks 30 000 töökohta, nagu pani ette Tarmeko juht Jaak Nigul. Pigem anname välja võlakirju ja rahastame kulutusi laekuvatest vahenditest.

Rahandusminister põhjendas võla kasvu keinsistliku lähenemisega. Et meil riigi kulutuste taseme hoidmine silub võimaliku majanduslanguse ära ja suurendab majandust. Tuues üldiselt riigile tervikuna kasu. Lisaks on sellel loomulikult poliitiliselt positiivsed jooned. Kõigile võimuparteidele kindlasti meeldib olukord, kus ei ole vaja riigi kulutusi kokku tõmmata ja saab valimislubadusi ellu viia. Ilma ebapopulaarsete kärbete või raskete valikuteta. Niiviisi on hea valimistele vastu minna.

Ma olen üldiselt nõus, et riigisektori kulutuste tõstmisel võib kriisisituatsioonis majanduse päästa ja läbi nõudluse tõstmise ka kõrgemal tasemel tööle panna. Samas on Eesti liialt väike ja avatud majandusega riik. Meie riiklikud lisakulutused liiguvad kiiresti riigist välja. Sama ka teistpidi. Prantsusmaa ja Saksamaa majanduse turgutamise meetmed aitavad ka meid.

Kuigi jah. Omaette küsimus on, kuhu maailma majandussüsteem laiemalt üldse suundub. Raha trükitakse juurde enneolematus mahus. Kõik riigid on laenukraanid lahti keeranud. Intressid on jätkuvalt olematud. Keegi ei näi arvavat, et riigid oma võlad ka mingil hetkel ära maksaks. Kuigi inflatsiooni praegu ei ole, on pigem tõenäoline, et tulevikus peab see taastuma. Kui asjad päriselt katki lähevad, ei pruugi Eesti madal laenukoormus meid kuigivõrd aidata.

Sellises keskkonnas ei tundu võimalikult suur laenuvõtmine enam mitte nii halva mõttena. Kuigi suvaline raha kulutamine ei ole siiski kunagi hea. Kui valitsus on otsustanud riigi laenukoormust märgatavalt tõsta, siis võiks üritada sellega midagi asjalikku teha. Selle asemel, et see lihtsalt ära süüa. Kasvõi teed neljarajaliseks ehitada või kortermajad ära soojustada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.