Aivar Sõerd: tähelepanekud seoses rahandusministeeriumi majandusprognoosiga
Majanduslangus jäi kevadel oodatust väiksemaks, selgus rahandusministeeriumi värskest majandusprognoosist. Optimistlikum vaade majandusele peaks peegelduma ka riigi rahanduses, aga riigieelarvet puudutavatest näitajatest seda küll välja lugeda ei saa, kirjutab Aivar Sõerd.
Prognoosi esitlusel rõhutas rahandusminister Martin Helme, et riigieelarve nominaalne puudujääk jääb tänavu väiksemaks kui kevadel arvati. Uuemal ajal on aga välja mõeldud ka struktuurse eelarvetasakaalu mõiste ja see näitaja ei paista välja parem kui kevadel.
Kevadel prognoositi tänavuseks eelarve struktuurseks puudujäägiks 5,2 protsenti SKT suhtes ja seda koos lisaeelarve meetmetega. Uue prognoosi järgi on see näitaja nüüd 5,7 protsenti SKT-st. Järgmise aasta puudujäägi numbrid on aga kevadise prognoosiga võrreldes kehvemad nii struktuurselt kui nominaalselt mõõdetuna.
Kevadel ehmatati avalikkust teatega, et laenukoormus kasvab kolmekordseks, kerkides 22 protsendini SKT-st. Nüüd aga lubatakse laenukoormust kasvatada koguni 31 protsendini SKT-st. Millest tuleneb selline ebakõla senisest optimistlikuma majandusprognoosi ja laenukoormuse kasvunumbri vahel, seda rahandusminister prognoosi esitlusel põhjendada ei osanud.
Teine tähelepanek tuleneb varasemast infost, et tänavu võetud uutest laenudest jääb suurem osa lihtsalt hoiule, kontodele seisma. Majandusprognoosi seletuskirjast saab lugeda, et tänavu märtsist kuni augusti lõpuni on uut laenu juurde võetud kokku 2,86 miljardit eurot.
Prognoosi esitlusel kõlas küsimus ka riigi rahavoogude prognoosi kohta. Vastusest kuulsime, et aasta lõpuks on likviidsusreservi jääk suurusjärgus 900 miljonit eurot. Kuna eelmise aasta lõpu seisuga oli likviidsusreservis 962 miljonit eurot, siis tähendab see, et kogu värske laenuraha läheb tänavu ka käiku. Seega pole tõeks saamas oletus, et suurem osa laenurahast jääb aasta lõpuks kasutamata ja selle arvel võiks kavandada mingeid investeeringuid tulevikus.
Kolmas tähelepanek on selle kohta, et eelarve kulude kasv on olnud ülemäära kiire. Nominaalne eelarvekulude kasvumäär oleks pidanud olema väiksem juba mitmel eelneval aastal. Sellele on tähelepanu pööranud ka Euroopa Komisjon oma viimaste aastate hinnangutes Eesti riigieelarvele.
Peale riigikogu viimatisi valimisi rääkis peaminister Jüri Ratas, et tänavu valimisi ei toimu, mistõttu on viimane ja kõige sobivam aeg teha ära põhjalik eelarverevisjon. Eelarve revideerimisega olid nõus ka ülejäänud koalitsioonipartnerid.
Asi lubati kiiresti ära teha, koos nullbaasilise eelarvestamisega. Riigieelarve pidi olema täis üleliigseid kulusid ja tegevusi, mis on kunagi sinna sisse pandud, aga on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. Nüüd on küll viimane aeg küsida, kuidas siis eelarverevisjon edeneb. Laenuraha arvel ei saa pikalt liugu lasta.
Toimetaja: Kaupo Meiel