"Mul ei ole ambitsioone, et presidendiametisse kandideerida," ütles Reinsalu ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" Toomas Sildami küsimustele vastates. "Ma ei ole neid ambitsioone väljendanud ei varem, ega väljenda ka praegu siin saates."

Reinsalu võimaliku kandideerimise üle on spekuleeritud mõnda aega. On viidatud, et kui koalitsiooniparteidest kuulub Keskerakonnale peaministri ja EKRE-le riigikogu esimehe koht, võiks Isamaa saada presidenditooli.

Toomas Sildam viitas, et sellest räägiti ka parlamendi sügishooaja avaistungil poliitikute omavahelistes vestlustes.

Reinsalu ise ütles, et kindlasti teevad koalitsiooniparteid katse ühises kandidaadis kokku leppida. Samas ei piisa vaid koalitsioonisaadikute häältest, et riigikogus president ära valida. Selleks on vaja 68 saadikut.

"Põhiseaduse loogika on, et kandidaadile on suurem toetus kui üksnes mehaaniline parlamendienamus. See on olnud Põhiseaduse isade ja emade ootus. Seda ei ole õnnestunud parlamendis varem saavutada, aga selle poole on püüeldud." (Tegelikult on korra õnnestunud - 2011. aastal valiti Toomas Henrik Ilves 73 poolthäälega riigikogus presidendiks, tema vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält - toim)

Reformierakonnalt koalitsiooni ühiskandidaadile toetuse küsimise võimalikkuse või võimatuse kohta vastas Reinsalu: "Tuleb hea tuju, ausa meele ja avatud hoiakuga arutelusid alustada. Eks näis, kuhu need viivad. Kesksed valimised järgmisel aastal on kohalikud valimised, ehkki presidendi valimine on seotud isikutega ja pälvib seetõttu rohkem vaba ajakirjanduse tähelepanu."

Kaljulaidi loobumine pole ühemõtteliselt selge

President Kersti Kaljulaid ütles sel nädalal ERR-ile, et idee tema kandideerimisest OECD peasekretäri kohale tuli välisministeeriumist ja et tema kampaaniat veavad välisministeeriumi ametnikud.

EKRE portaal kirjutas selle peale, et see olevat "ka igati loogiline, kui arvestada seda, kes on välisminister ja millised ambitsioonid seoses Kadrioruga temal võiksid olla".

Seni on parlamendiparteidest vaid Reformierakonna esimees Kaja Kallas mitmel korral öelnud, et tema toetaks Kersti Kaljulaidi ka teisel ametiajal. Kuid Kaljulaidi kandideerimine OECD peasekretäriks on pannud küsima, kas ta loobub teisele ametiajale pürgimisest.

Vastates sel nädalal ERR-i sellekohasele küsimusele, jättis ta siiski kõik võimalused lahti: "See [OECD] kampaania kestab selle aasta ehk üks ei tulene mitte kuidagi teisest."

Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal ajavahemikul 10. august kuni 29. september. Kui riigikogu presidenti valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 poolthäält -, läheb valik valijameestekogusse, kus on enamvähem võrdselt esindatud riigikogu ja omavalitsustest tulevad inimesed.

Kui ka seal ei õnnestu presidenti valida, tuleb valik tagasi parlamenti. Taasiseseisvas Eestis on kõik need võimalused ka juba läbi proovitud.