Õpetajad alustavad palgakõnelusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kool.
Kool. Autor/allikas: ERR

Sel nädalal algavad õpetajate palgakõnelused ning haridustöötajad loodavad, et haridust väärtustatakse ka kehvematel aegadel. Haridus- ja teadusministeerium õpetajate palgatõusuks aga eriti lootust ei anna.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hiljutine uuring näitab, et 40 protsenti Eesti õpetajatest soovib lähema viie aasta jooksul ametist lahkuda. Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri sõnul on üks põhjus selles, et õpetajate palk ei ole võrreldes teiste kõrgharidusega spetsialistidega konkurentsivõimeline.

"Õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Me peame võrdlema õpetaja palka teiste, sarnaste haridusnõuetega töökohtadega. Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu 20 protsenti kõrgem kui keskmine töötasu ja sellest jääb õpetajate palk ligikaudu 30 protsenti madalamaks," rääkis Voltri.

Poliitikud armastavad rääkida sellest, et haridus ja õpetajate palk on prioriteet. Voltri nentis, et tegudes seda näha ei ole.

"Kuigi rahandusminister ütles, et õpetajate või riigitöötajate töötasu on oluliselt eelistatud, siis tegelikult see nii ei ole. Kui selle ja järgmise aasta prognoosid kokku võtta, siis keskmine töötasu tõuseks Eestis 1,5 protsenti ja õpetajatel 2,5 protsenti. Siit ei nähtu küll olulist eelistamist, kui aus olla."

Riigieelarvekõnelused alles käivad ja poliitikud ei taha praegu õpetajate palga teemal sõna võtta. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles, et riigieelarve kõnelustel ei ole ministeerium õpetajaid unustanud.

"Läbirääkimistel on meie prioriteedid ikka õpetajate palk, teaduse rahastamise kasv ja muukeelsete õpilaste järeleaitamine," rääkis Laidmets.

Kantsleri jutust siiski palgatõusulootust ei paista.

"Strateegiates on paika pandud, et õpetajate palk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest, aga arvestades praegusi majandusolusid, on seda väga-väga keeruline praegu saavutada," tunnistas Laidmets. Ta lisas, et laenuraha eest palkasid tõsta ei ole mõistlik.

Reemo Voltri tuletas meelde, et haridusse suunatav raha ongi investeering. Ta soovitab vaadata, kuidas käituvad teised hea haridusega riigid.

"Seal on ka majanduslikult rasketel aegadel just mõeldud selle peale, mis tooks tulevikus majandusedu jälle tagasi. Näiteks Soomes on aru saadud, et see on just haridus, ning ka rasketel aegadel panustatud just haridusse ja õpetajate palkadesse. Paraku on Eestis haridust riiklikult tähtsaks peetud ainult sõnades, mitte tegudes," nentis Reemo Voltri.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: